Ungari liitub EL-i prokuratuuriga

Ungari keeldus viis aastat liitumast Euroopa Prokuratuuriga, mis uurib EL-i eelarvevastaseid pettusi liikmesriikidest sõltumatult. Sellest sai üks sümboleid Budapesti vastuseisule välisele järelevalvele ja üks põhjus, miks Brüssel hoidis kinni miljardeid eurosid EL-i toetusi. 10. juulil kinnitas Euroopa Komisjon Ungari Euroopa Prokuratuuri 25. liikmeks (EU Law Live, Devdiscourse/Reuters). Otsus jõustub 2. augustil (eucrim). Ent Ungaril pole veel loodud siseriiklikku süsteemi, mille kaudu prokuratuur saaks riigis ka päriselt menetlusi alustada.

Kes hakkab uurima

Ungari peab esmalt otsustama, kes esindab Euroopa Prokuratuuri riigisiseselt. Justiitsministeerium teatas 22. juulil, et töörühm valmistab sügiseks ette põhiseaduse muudatust, millega pannakse paika Euroopa prokuröri ja Ungaris tegutsevate delegeeritud prokuröride reeglid (24.hu). Kriminaalmenetluse seaduse muudatusi oodatakse 2027. aasta alguseks.

Ametisse nimetamise ahel läbib nii Budapesti kui ka Brüsselit. Ungari esitab oma Euroopa prokuröri kohale kolm kandidaati. EL-i nõukogu, kus kohtuvad liikmesriikide ministrid, nimetab neist ühe ametisse pärast sõltumatu paneeliga konsulteerimist. Seejärel tuleb delegeeritud prokurörid siduda Ungari õigussüsteemiga ning politsei, auditeerimisasutused ja kohtud peavad nendega koostööd tegema.

Just selles ahelas otsustatakse prokuratuuri tegelik sõltumatus. Kui valikureeglid annavad valitsusele sisulise kontrolli ametikohtade täitmise üle, jääb Euroopa Prokuratuuri kohalolek Ungaris vormiliseks. Kui reeglid tagavad päris sõltumatuse, nõustub Budapest järelevalvega, millele ta pool kümnendit vastu seisis.

Raha surve otsuse taga

Ungari liitumine Euroopa Prokuratuuriga on osa läbirääkimisest ligikaudu 10 miljardi euro suuruse taaste- ja ühtekuuluvusrahastuse üle, mida EL on alates 2022. aastast õigusriigi ja korruptsioonivastaste probleemide tõttu kinni hoidnud. Ühtekuuluvusraha on EL-i toetus vaesemate ja rikkamate piirkondade vahe vähendamiseks. Nõukogu sidus rahalised meetmed otse riigihangete rikkumiste ja nõrga prokuratuuritööga (Council Decision 2022/2506).

Euroopa Prokuratuuriga liitumine täidab vaid ühe tingimuse. Ungaril on 31. augustiks vaja täita 27 reformietappi ning eraldi veenda komisjoni, et 2022. aasta probleemid on lahendatud (EU Perspectives). Komisjoni 2026. aasta õigusriigi aruanne märkis Euroopa Prokuratuuri sammu positiivsena, kuid hoiatas, et prokuratuuri sõltumatus ja kõrgel tasemel korruptsiooni uurimine on endiselt riskid (European Commission). Nagu To Brief sel kuul kirjutas, leidis Ungari enda usaldusväärsuse amet, et avalikesse hangetesse on süsteemselt sisse ehitatud ülehindamine ka siis, kui formaalseid menetlusreegleid järgitakse (To Brief). Ükski prokuratuur ei saa seda üksi parandada.

Kuhu Euroopa Prokuratuuri pädevus ulatub

Euroopa Prokuratuur menetleb EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid: EL-i kulude või tuludega seotud pettusi, EL-i rahaga seotud korruptsiooni ning üle 10 miljoni euro suurust piiriülest käibemaksupettust (Regulation 2017/1939). Siseriiklik korruptsioon, millel puudub seos EL-i eelarvega, jääb tema mandaadist välja (Le Club des Juristes).

Pädevust piirab ka ajajoon. Quotidiano andmetel saab Euroopa Prokuratuur uurida nõuetele vastavaid kuritegusid alates 1. juunist 2021, mil amet alustas mujal tööd. Varasemad juhtumid jäävad Ungari prokuröridele.

Poola näitab, milline näeb välja toimiv liikmesus. Pärast Varssavi liitumist Euroopa Prokuratuuriga, mis järgnes samuti õigusriigi vaidlusele EL-iga, viis amet 2026. aasta juulis Katowices läbi uurimistoiminguid tolli- ja käibemaksupettuse asjas (EPPO). Rumeenia näitab piire: Euroopa Prokuratuur tegutseb seal alates 2021. aastast, kuid komisjoni viimased järeldused osutasid endiselt nõrgale edasiminekule kohtusüsteemi korruptsiooni uurimisel (G4Media). EL-i prokuratuur saab avada menetlusi. Ta ei ehita ümber õigussüsteemi.

Liitumisotsus on siduv EL-i õigusakt ja Euroopa Prokuratuuri pädevus võib ulatuda tagasi 2021. aasta keskpaika. Sügisene põhiseaduse muudatus näitab, kas Péter Magyari valitsus aktsepteerib välist prokuratuurijärelevalvet tegeliku piiranguna või käsitleb seda veel ühe tingimusena, mida tuleb rahaläbirääkimistes hallata.