Ungari avab ülikoolinõukogude värbamise

Ungari pakub ülikoole juhtivate sihtasutuste nõukogudesse avalikke konkursse, et saada tagasi külmutatud EL-i teadus- ja vahetusprogrammide raha. Pakkumine kõlab mõistlikult: vabad kohad kuulutatakse välja, mitte ei täideta poliitiliste võrgustike kaudu. EL-i eelarvekaitse reeglid ei küsi aga ainult seda, kas konkurss on olemas. Need küsivad, kas poliitiline kontroll ülikoolide raha üle on tegelikult vähenenud. Seni on Euroopa Komisjon pidanud Ungari varasemaid parandusi ebapiisavaks.

Kuidas raha külmutati

Rahastuse peatamine ei tulnud hariduspoliitikast. See tuli EL-i tingimuslikkuse määrusest (määrus 2020/2092), mis lubab ühendusel raha kinni hoida, kui liikmesriigi õigusriigi probleemid seavad EL-i vahendid ohtu.

2022. aasta lõpus kasutas nõukogu, kus hääletavad liikmesriikide valitsused, seda tööriista Ungari vastu. Nõukogu rakendusotsus peatas uued toetuslepingud ja hankelepingud kindlat tüüpi Ungari asutustega: avalikes huvides tegutsevate vara haldavate sihtasutustega. Need sihtasutused juhivad nüüd juriidiliselt paljusid Ungari suuremaid ülikoole. Nende käes on eelarved, hanked ja personaliküsimused. Komisjoni hinnangul tekitasid poliitiliselt seotud nõukoguliikmed, nõrgad huvide konflikti reeglid ja puudulik järelevalve konkreetse riski EL-i rahale, mis nende sihtasutuste kaudu liigub (komisjoni avaldus).

Tagajärg oli otsene. Programmid nagu Erasmus+ ja Euroopa Horisont töötavad toetuslepingute kaudu. Kui asutus ei saa uusi lepinguid sõlmida, jääb ta programmist välja. Ungari sihtasutusülikoolid kaotasid ligipääsu mitte seetõttu, et keegi oleks sihtinud õppetööd, vaid seetõttu, et nende kohal olev juriidiline keha märgiti eelarveriskiks.

Miks avalik konkurss ei pruugi piisata

Ungari viimane ettepanek lubab inimestel kandideerida nõukogude vabadele kohtadele avalikult, kuid jätab praeguse sihtasutusmudeli üheaastaseks üleminekuajaks alles. Laiem kandidaatide ring on läbipaistvam kui suletud nimetamine. Selles pole vaidlust.

Probleem on selles, et komisjoni mure ei puudutanud kunagi ainult seda, kuidas vabu kohti välja kuulutatakse. Küsimus oli selles, kes teeb lõpliku valiku, kas poliitikud võivad nõukogudes istuda, kuidas kontrollitakse huvide konflikte, kas nõukoguliikmeid saab tagasi kutsuda ja kes lõppastmes ülikoolide vara kontrollib. Avalik konkurss muudab protsessi esimese sammu. Ülejäänud ahelat see ei pruugi muuta.

Komisjon ei ole pidanud Ungari varasemaid muudatusi piisavaks ning on jätnud mõjutatud ülikoolide keelu jõusse. 2023. aasta detsembri uuendus kinnitas, et tingimuslikkuse meetmeid jätkatakse Ungari suhtes. Muster on seni olnud sama: Budapest kuulutab lahenduse välja, Brüssel hindab, kas poliitiline kontroll on tegelikult taandunud, ja jõuab järeldusele, et mitte piisavalt.

Hind väljaspool Ungarit

Külmutamine mõjutab ka teisi. Euroopa Horisondi teaduskonsortsium sõltub sellest, et kõik partnerid oleksid rahastuskõlblikud. Kui Ungari sihtasutusülikool langeb välja, tuleb projektis tööpaketid ümber jagada või uus partner leida. Erasmus+ vahetuste puhul on takistus Ungari poolel: teiste riikide partnerülikoolid ei saa sõlmida kahepoolseid leppeid asutusega, millel puudub õigus uusi lepinguid allkirjastada.

Portfolio hinnangul võib usalduse taastamine ja programmidesse naasmine võtta aastaid. Slovakkia kajastus raamib olukorda eelkõige eelarve- ja reformiprobleemina, mitte suveräänsusvaidlusena (Denník N).

Tingimuslikkuse määruse järgi viib rahastuse taastamiseni ainult üks tee: komisjon hindab, kas Ungari on tuvastatud riskid kõrvaldanud, teeb ettepaneku meetmete lõpetamiseks ja nõukogu otsustab (määrus 2020/2092, artikkel 7). Ükski riigisisene teade seda järjestust ei lühenda.

Taastamise seisukohalt olulised küsimused on endiselt vastuseta. Kes valib avalikul konkursil kandideerijate seast? Kas poliitiliste sidemetega inimesed võivad endiselt nõukogudes olla? Mis juhtub üleminekuaastal, kui senised nõukogud säilitavad kontrolli? EL lõi tingimuslikkuse mehhanismi selleks, et kaitsta oma eelarvet valitsemisprobleemide eest. Nüüd peab ta hindama, kas Ungari avalikud konkursid muudavad seda, kelle käes on võim ülikoolide raha üle, või ainult seda, kuidas seda võimu vormistatakse.