Ungari reformid jätavad €16.4 billion lukku

Euroopa Komisjon avaldas 15. juulil 2026. aasta õigusriigi aruande, milles kutsus Ungarit reforme kiirendama ja korruptsioonikontrolli tugevdama. Peaminister Péter Magyari uus valitsus sai aruandest poliitilist tunnustust, kuid mitte raha. Ligikaudu 16,4 mlrd € EL-i vahendeid on endiselt külmutatud ning Magyaril on vaid mõni nädal näidata, et Orbáni-järgsed seadusemuudatused töötavad ka tegelikult.

Neli lukku, üht peavõtit pole

Ungari külmutatud EL-i raha paistab ühe probleemina, kuid õiguslikult koosneb see neljast eraldi juhtumist. Õigusriigi aruanne jälgib olukorda ja annab soovitusi, kuid ei külmuta ega vabasta ise ühtki eurot. Raha hoiavad kinni eraldi õigusmehhanismid, millel on oma käivitaja ja oma otsustaja.

Esimene osa jääb kinni eelarve tingimuslikkuse määruse alusel (määrus 2020/2092). Seda kasutab Brüssel siis, kui korruptsioon ohustab EL-i raha kasutamist. Komisjoni ametnik ütles 15. juulil Euroopa Parlamendi kuulamisel, et selle mehhanismi all on blokeeritud ligikaudu 4,2 mlrd €. Veel 2,2 mlrd € on külmutatud akadeemilise vabaduse tingimuste tõttu, mis on seotud EL-i põhiõiguste hartaga. Alates jaanuarist ei ole ühtki külmutatud makset vabastatud (Euroopa Parlamendi kuulamine).

Suurem summa asub taaste- ja vastupidavusrahastus, EL-i pandeemiajärgses taasterahastusfondis, kust makstakse raha välja alles siis, kui konkreetsed reformietapid on kontrollitud (komisjoni Ungari RRF-leht). EL-i rahandusministrid kiitsid Ungari muudetud taastekava 10. juulil heaks, avades tee umbes 10 mlrd € kasutamiseks. Tingimus on aga selge: väljamaksed sõltuvad 27 „superverstapostist”, mis puudutavad korruptsiooni, riigihankeid ja kohtute sõltumatust (Brussels Signal).

Reformisprint

Magyari valitsus on paberil liikunud kiiresti. Ungari parlament võttis juunis vastu üle 30 seadusemuudatuse, laiendades aususameti volitusi, karmistades varadeklaratsioonide reegleid ja korraldades ümber avalikes huvides tegutsevad sihtasutused, mille kontrolli all on hinnanguliselt umbes 8,5 mlrd € väärtuses vara (Bloomberg, Telex). 10. juulil liitus Ungari Euroopa Prokuratuuriga ehk EPPO-ga, EL-i asutusega, mis uurib pettusi EL-i raha vastu. Ungarist sai 25. osalev liikmesriik (Euronews).

Poola meedia teeb sellest kõige teravama välise järelduse: EL-i tingimuslikkus sundis Ungaris institutsioone muutma, nagu see mõjutas ka Varssavit Tuski valitsuse ajal peetud vaidlustes (OKO.press). Kas tingimuslikkus selle au ka väärib, sõltub täielikult järgmistest kuudest.

Seadused ei ole institutsioonid

Ka tugevaim seadusepakett ei tähenda midagi, kui seda ei jõustata. Komisjoni enda hinnang Ungari taastekavale kirjeldab, mida aususamet peaks tegema: tuvastama pettusi, kontrollima varadeklaratsioone ja sekkuma, kui riigihanked näivad kallutatud (komisjoni RRP-hinnang). Puudub avalik tõendus selle kohta, et amet oleks seda ulatuslikult teinud. Avalikud andmed ei näita, mitu hankemenetlust on amet peatanud, kui palju varadeklaratsioone kontrollinud või kas poliitiliselt seotud ettevõtete lepingumustrid on muutunud.

Kodanikuühendused hoiatasid enne aruande avaldamist, et iga-aastane õigusriigi tsükkel võib muutuda linnukeste tegemiseks, kui soovitustel pole tähtaegu ja neile ei järgne tegelikku järelevalvet (Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon). Komisjoni enda senine käitumine tugevdab seda muret. Komisjon liikus 2023. aastal Orbáni ajal ja 2024. aastal Poolas Tuski valitsuse ajal raha vabastamise suunas enne täieliku nõuete täitmise kontrollimist. See tekitab küsimuse, kas tingimuslikkus töötab usutava jõustamisvahendina (CER).

RRF-i 2026. aasta augusti tähtaeg surub ajaraami veel kitsamaks. Kui reformid ja investeeringud pole selleks ajaks tehtud, võib Ungari kaotada ligipääsu ülejäänud taasterahale lõplikult (komisjoni Ungari RRF-leht). See asetab ka komisjoni vastutuse ette: kas kontrollida põhjalikult poliitilise ajasurve all või korrata mustrit, kus raha makstakse välja enne tõendite saabumist. Vastus näitab, kas tingimuslikkus on päriselt värav või lihtsalt pöörduks.