Ungari annab MOL-i osaluse riigile

Ungari justiitsminister Márta Görög teatas 19. juulil, et vara, mille Orbáni valitsus viis poliitilise kontrolli all olevatesse sihtasutustesse, liigub tagasi riigi omandisse. Järeleandmine puudutab just neid sihtasutuste nõukogusid ja juhtimisreegleid, mille tõttu Brüssel külmutas osa Ungarile mõeldud EL-i rahast. Kas Budapest on raha vabastamiseks teinud piisavalt, on endiselt lahtine ja kallis küsimus.

Mida Orbán ehitas ja mille EL külmutas

Viktor Orbáni ajal viidi ülikoolid, kultuuriasutused ja ettevõtteosalused riigi otsesest juhtimisest nn avalikes huvides tegutsevatesse varahaldussihtasutustesse. Nende nõukogud täideti poliitiliste liitlastega, huvide konflikti vältimise reeglid jäid nõrgaks ja demokraatlik järelevalve oli piiratud (Times Higher Education, Euronews).

Brüssel kasutas eelarve tingimuslikkuse määrust. See EL-i õigusakt lubab rahastuse külmutada, kui on oht, et EL-i raha ei saa kaitsta poliitilise kontrolli või korruptsiooni eest. 2022. aasta detsembris peatas nõukogu, kus hääletavad liikmesriikide valitsused, 55% Ungari ühtekuuluvuspoliitika kulukohustustest ja keelas uued EL-i lepingud sihtasutuste juhitud üksustega (Council press release, Regulation 2020/2092). Selle otsuse tõttu jäid Ungari ülikoolid välja Erasmuse+ ja Euroopa horisondi programmidest, mis on EL-i peamised üliõpilasvahetuse ja teadusrahastuse tööriistad (Euronews).

Järeleandmine ja miks MCC muudab selle tõsiseks

Kuusteist ülikoolidega mitteseotud sihtasutust lõpetatakse alates 31. juulist. Nende vara ja kohustused lähevad riigile üle 31. augustiks (Telex, Portfolio).

Kõige nähtavam kaotaja on Mathias Corvinus Collegium (MCC), millele kuulus 10% osalus MOL-is, Ungari naftakontsernis. Osaluse väärtuseks hinnatakse üle 1 mld € (Le Monde). See osalus liigub nüüd tagasi avalikku omandisse. MCC likvideerimine ei ole sümboolne žest. See võtab lahti rahaliselt tugeva institutsiooni, mille kaudu Orbán koolitas ja edutas endale lojaalseid võrgustikke.

Ülikoole pidavatele sihtasutustele antakse pikem üleminekuaeg: ümberkorraldus kestab 1. augustini 2027, et õppeaastat mitte lõhkuda (Index). Brüsseli jaoks on keskne küsimus nõukogude sõltumatus ja ülikoolide enesejuhtimine. Rektorite valik liigub tagasi ülikoolide senatitesse ning ametis olevatel poliitikutel keelatakse nõukogudes osalemine (Wonkhe).

Kes otsustab, millal raha liikuma hakkab

Reform puudutab õigeid survepunkte, kuid EL-i tingimuslikkuse reeglid ei premeeri reformi esimesi märke. Piirangute tühistamiseks peavad 2022. aastal tuvastatud riskid olema „piisavalt kõrvaldatud” (Regulation 2020/2092). Komisjon käsitleb sihtasutusi endiselt Ungari laiema õigusriigi probleemi osana, mitte eraldiseisva programmivaidlusena (Commission).

Otsustusahel on siin oluline. Komisjon hindab, kas Ungari on riskid kõrvaldanud. Osa rahast, sealhulgas ligikaudu 10 mld € taasterahastutest, sõltub sellest, kas komisjon kiidab heaks konkreetsed reformietapid (n-tv). Nõukogu kehtestatud tingimuslikkusmeetmete tühistamiseks on vaja EL-i valitsuste ametlikku hääletust. Taasteraha ei hakka liikuma seetõttu, et ministrid kõlavad leplikumalt. Ungari peab reformieesmärgid täitma ja komisjon peab selle kinnitama (EUperspectives).

Poola kogemus pärast Donald Tuski valitsuse võimuletulekut annab võrdluspunkti: Brüssel saab pärast poliitilist muutust usaldust taastada, kuid esimesed sammud ei ole lõplik tõend (Verfassungsblog).

Ajastuse hinna maksavad tudengid

Vahe poliitilise teate ja institutsionaalse kontrolli vahel langeb Ungari tudengite ja teadlaste kanda. Corvinuse ülikooli õppejõud Loretta Huszák märkis, et Erasmuse+ rahastus 2026/2027. õppeaastaks on sisuliselt juba kadunud; realistlik tagasitulek võib mõjutada alles 2027/2028 liikuvustaotlusi (Eduline). Piirangud puudutavad endiselt 21 asutust (Euronews).

Ungari järeleandmine on sisuline: sihtasutused likvideeritakse, miljardi euro väärtuses vara tuuakse riigile tagasi ja ülikoolide juhtimisreeglid kirjutatakse ümber. Komisjon ei ole aga avaldanud konkreetset tõendiloendit, mille täitmine avaks iga piirangu. Seni saab Ungari väita, et nõuded on täidetud, samal ajal kui tudengid jäävad programmidest välja. Brüssel näitas, et rahaline surve töötab. Nüüd peab ta selgelt ütlema, mille järgi parandust hinnatakse.