Ungari €10 miljardit ootab tõendeid

Euroopa meedias on levinud teated, et Ungari liigub umbes 10 miljardi euro suuruse EL-i taasteraha vabastamise poole. Avalikest dokumentidest paistab kitsam pilt: Budapest ütleb, et reformid on lõpusirgel. Euroopa Komisjon ei ole neid veel hinnanud, maksetaotlust ei ole esitatud ja väljamakseks ei ole kinnitatud ühtki eurot (komisjoni Ungari leht, komisjoni briifing, 30. juuli).

Nõukogu heakskiit avab ukse, mitte pangakonto

EL-i nõukogu, kus hääletavad liikmesriikide valitsused, kiitis Ungari muudetud taastekava heaks 10. juulil (nõukogu). See lõi võimaluse saada taaste- ja vastupidavusrahastust umbes 6,5 miljardit eurot toetusi ja 3,5 miljardit eurot laene. Tegemist on EL-i pandeemiajärgse fondiga, kust riigid saavad raha alles pärast kokkulepitud reformide tõendatud täitmist (RRF-i määrus).

Kava heakskiidu ja tegeliku makse vahel on aga mitu kohustuslikku sammu. Ungari peab 31. augustiks täitma 27 „superverstaposti”. Enamik neist puudutab korruptsioonivastaseid meetmeid, läbipaistvust ja kohtute sõltumatust (Euronews, HVG). Seejärel peab Budapest esitama septembri lõpuks ametliku maksetaotluse. Alles siis hindab komisjon, kas verstapostid on täidetud. Komisjon ütles seda 30. juulil otse: formaalne hindamine algab alles taotluse saabumisel (komisjoni briifing).

Ungari transpordi- ja investeeringuministeerium ütles Euronewsile, et umbes kaks kolmandikku kohustustest on juba täidetud. See võib osutuda õigeks. Ent väide „oleme lõpetamas” on valitsuse seisukoht, mitte komisjoni järeldus.

Reformid on päriselt olemas, kontroll veel mitte

Péter Magyari valitsus on tegutsenud kiiresti. Ungari avaldas 7. augustil rangemad auditeerimisreeglid, mis muudavad EL-i pettuseriski tuvastamise tööriista ARACHNE+ kasutamise kohustuslikuks kõigi taasteraha kulutuste puhul (Schoenherr). Aususe Amet, mille Budapest lõi EL-i survel riigihangete korruptsiooniriskide kontrollimiseks, avas registri hangetelt kõrvaldatud ettevõtetest. Need on konkreetsed sammud. Komisjoni küsimus on, kas neist tekib toimiv ja kontrollitav korruptsioonivastane süsteem või pigem kiirustades koostatud õiguslik raamistik, mida Budapest saab hiljem vaikselt nõrgendada.

Sellel küsimusel on praktiline kaal, sest osa õiguslikust raamistikust on juba surve all. 2026. aasta XVIII seadus, mis koondab läbipaistvus- ja energiareforme, on endiselt põhiseaduslikkuse järelevalves (To Brief). Kui Ungari põhiseaduskohus tühistab sätted enne komisjoni hinnangut, kaob osa verstapostide õiguslikust alusest. Komisjon ei kontrolli ainult seda, kas reform on vastu võetud, vaid ka seda, kas see kehtib. Paberil vastu võetud ja hiljem nõrgestatud reform võib kontrollis läbi kukkuda samamoodi nagu reform, mida ei võetudki vastu.

Ungari ei ole ainus riik, kelle puhul komisjon peab lõppfaasis kontrollima, kas varem kinnitatud reformid püsivad. Komisjon hoiatas Rumeeniat, et juba heaks kiidetud dekarboniseerimisseaduse tagasipööramine võib tuua rahalisi tagajärgi (Adevarul). Sama mõõdupuud rakendatakse piirkonnas laiemalt.

Komisjoni usaldusväärsus on kaalul

Brüsseli poliitiline surve tuleb kahest suunast. Euroopa Kohtu kohtujurist, kelle arvamused ei ole siduvad, kuid mõjutavad sageli kohtuotsuseid, leidis juba ühes varasemas tingimuslikkuse vaidluses, et komisjon vabastas külmutatud Ungari raha liiga vara (Ouest-France). Euroopa Parlament kaebas selle otsuse kohtusse. Kui komisjon laseb nüüd tähtaja surve all läbi nõrgad tõendid, hakkab taaste- ja vastupidavusrahastu paistma poliitilise kokkuleppena, mitte tulemuste eest maksmise süsteemina. Kui komisjon rakendab nõudeid rangelt, kinnitab see tingimuslikkuse kehtivust kõigi liikmesriikide jaoks, kes püüavad oma kavad enne rahastu lõppu sulgeda.

Järgmine faktiline vastus peab tulema komisjonilt pärast septembrit: kas Ungari tõendas, et reformid toimivad, või ainult seda, et need võeti vastu?