Ungari €10bn sõltub ühest seadusest

Ungari peab 31. augustiks tõendama Euroopa Komisjonile, et EL-i nõutud reformid on tehtud. Osa sellest tõendusest toetub seadusele, mida praegu kontrollib Ungari konstitutsioonikohus. Tähtaeg on üheteistkümne päeva pärast. Pärast seda ei saa puudulikku reformietappi enam arvestada taastefondi väljamakse alusena (komisjoni sulgemisteade, Euroopa Kontrollikoda).

Vaidluse keskmes on 2026. aasta XVIII seadus, mis koondab EL-i rahale ligipääsuga seotud läbipaistvus- ja energiareformid. HVG ja Népszava kirjutavad, et see on viimane EL-i rahastust puudutav lahendamata taotlus Ungari konstitutsioonikohtus. 14. augustil jättis kohus läbi vaatamata eraldi vaide põhiseaduse muudatusele, sest taotlus ründas muudatuse sisu, mitte vastuvõtmise korda. Ungari õiguse järgi saab kohus põhiseaduse muudatusi kontrollida vaid menetluse alusel (444, Kontroll). See juhtum oli lihtsam. XVIII seadus on tavaline seadus, mistõttu saab kohus hinnata selle sisu. Tulemus mõjutab otse seda, mida Ungari saab Brüsselile reformide tõendina esitada.

Mida seadus teeb ja miks Brüssel seda vajab

XVIII seadus laiendab Ungari avalike andmete registrit alates 26. augustist riigiettevõtetele ning valitsusega seotud varahaldusfondidele, mille kaudu viidi Orbáni valitsuse ajal avalikku vara eraldi sihtasutustesse. Just need fondid olid EL-i huvide konflikti murede keskmes. Ungari andmekaitseasutus kinnitas registri laiendamist (NAIH). Valitsuse konsultatsioonidokumendid seovad järelmäärused taastekavaga seotud energiasektori reformidega (kormany.hu).

Sisuliselt on XVIII seadus osa Ungari tõenduspaketist: Budapest peab näitama, et lubatud reformid on seaduses olemas, mitte ainult poliitilistes avaldustes. Kui kohus tühistab seaduse enne tähtaega, kaotab Ungari osa reformitõenditest õigusliku aluse. Kui kohus jätab seaduse jõusse, liigub väljamakse tee edasi.

Keerulisem on olukord, kus otsus tuleb pärast 31. augustit. Komisjon peab siis otsustama, kas aktiivse põhiseadusliku vaidluse all olev seadus loeb tehtud reformi tõendiks või annab pooleliolev kohtuasja ise põhjuse makse kinni hoida.

Kellele viivitus kasulik on

Taotlused esitas Fidesz-KDNP, Viktor Orbáni erakond, mis on nüüd opositsioonis pärast Péter Magyari ülekaalukat valimisvõitu. Opositsioon kasutab põhiseaduslikku kontrolli, et tekitada tähtajarisk valitsusele, kes püüab EL-i raha lahti saada. Kas Fidesz esitas taotlused takistamiseks või siirast õiguslikust murest, mõju on sama: Magyari valitsuse ajaraam muutub kitsamaks.

EL-i nõukogu, kus hääletavad liikmesriikide valitsused, kiitis Ungari muudetud taastekava heaks juulis. See tõi umbes 10 miljardit eurot toetusi ja laene käeulatusse, kuid alles pärast vahe-eesmärkide kontrolli (nõukogu). Taaste- ja vastupidavusrahastu, EL-i pandeemiajärgne tulemuspõhine fond, mida reguleerib määrus 2021/241, maksab dokumenteeritud tõendi, mitte lubaduse alusel. Ungari peab näitama tehtud reforme, esitama maksetaotluse 30. septembriks ning komisjon peab raha välja maksma aasta lõpuks. Väljamaksed tulevad kontrollitud osadena, mitte ühekordse summana poliitilise võimuvahetuse eest (Tagesschau). Euroopa Parlament, mis kaebas komisjoni kohtusse varasema Ungari rahade vabastamise otsuse pärast, suurendab survet tingimuste rangeks kontrolliks.

Ungari ühtekuuluvusfondide külmutamine käib eraldi reegli alusel. Need on EL-i pikaajalise eelarve vahendid vaesematele piirkondadele ning nende kinnipidamine põhineb õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismil, mis puudutab eelkõige hankeid ja korruptsioonivastast süsteemi (nõukogu otsus 2022/2506). Sellel külmutamisel ei ole 31. augusti piiri. Kiire tähtaeg puudutab taastefondi.

Kolm osalist, üksteist päeva

Ungari konstitutsioonikohus saab XVIII seaduse vaidluse lahendada enne kohtuvaheaja lõppu 28. augustil, jättes seaduse jõusse või tühistades selle. Magyari valitsus saab koostada asendusseaduse, kuid pärast 31. augustit vastu võetud norm ei saa tagantjärele muutuda õigel ajal tehtud reformiks. Komisjon peab omakorda otsustama, kas lahendamata kohtuvaidluse all olev seadus kvalifitseerub lõpetatud reformiks.

Poola hiljutine positiivne taastekava hinnang (gov.pl) näitab, et Brüssel vabastab raha siis, kui tõendid kontrolli läbivad. Kontroll põhineb dokumentidel. Just seetõttu saab siseriiklik kohtuasi väljamakse ajakava kinni kiiluda. Budapestis asuv kohus määrab, kas Ungari tõendusmaterjal on õiguslikult terve hetkeks, mil Brüssel peab seda hindama.