Ungari €16.4 billion sõltub Fideszist

Péter Magyar ja Ursula von der Leyen teatasid neljapäeval poliitilisest kokkuleppest, mis avaks Ungarile 16,4 mld € ulatuses külmutatud EL-i raha. Raha on Viktor Orbáni valitsusele alates 2022. aastast kinni hoitud korruptsiooni ja õigusriigi rikkumiste tõttu. Euroopa Komisjon teeb sellega seni tugevaima panuse eeldusele, et valitsuse vahetus õigustab maksete taastamist. Samal ajal on EL-i peamine vahend demokraatia tagasilanguse karistamiseks korraga kohtu, poliitika ja pretsedendi surve all.

27 vahe-eesmärki ja üks veto

16,4 mld € on eri õiguslike lukkude taga: pandeemia taasteraha, EL-i tingimuslikkuse määruse alusel külmutatud ühtekuuluvusraha ning eraldi osa rahast, mis peatati ülikoole ja haiglaid enda kontrolli alla võtnud sihtasutuste tõttu, mis viidi demokraatliku järelevalve alt välja. Tingimuslikkuse määrus on 2021. aasta õigusakt, mis lubab Brüsselil makseid külmutada, kui õigusriigi puudused ohustavad EL-i eelarve kaitset. Raamatupidamislik jaotus on poliitikast vähem tähtis. Raha vabastamine eeldab Fideszi 14 aastaga ehitatud institutsionaalse kontrolli lahtivõtmist.

Ungari peab 31. augustiks täitma 27 „supervahe-eesmärki”: ühinema Euroopa Prokuratuuriga (EPPO), mis uurib piiriülest pettust, tugevdama aususe ametit, kriminaliseerima valed varadeklaratsioonid ja alustama avalikes huvides tegutsevate varahaldusfondide süsteemi lammutamist (Infostart). Komisjon kontrollib iga vahe-eesmärki eraldi, enne kui raha liigub. Ühtki tegelikuks väljamakseks vajalikku ametlikku sammu, sealhulgas nõukogu hääletust Ungari muudetud taastekava üle, pole veel tehtud. Kokkulepe on poliitiline; maksekorraldust ei ole.

Põhiprobleem on parlamendi aritmeetika. Magyaril on 199 kohast vaid 68. Varahaldusfondide süsteemi tagasipööramiseks tuleb muuta põhiseadust, mis nõuab kahekolmandikulist enamust. See tähendab, et Magyar vajab Fideszi hääli. Partei, mis lõi kontrollitud institutsioonid, saab nüüd nende lammutamise vetostada. Magyar saab osa vahe-eesmärke täita tavaliste seaduste ja valitsuse otsustega, kuid Brüsseli jaoks kõige olulisemad struktuursed reformid põrkuvad otse Orbáni parlamendifraktsiooniga.

Poola pretsedent

Sama muster oli näha kaks aastat tagasi. 2024. aastal vabastas Brüssel pärast Donald Tuski valimisvõitu Poolale 137 mld €, leppides reformilubadustega. Kaks aastat hiljem on Poola konstitutsioonikohus endiselt halvatud. Ei Tuski valitsus ega president Duda avalda teineteise poole kohtulahendeid ning Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas mais 2026, et Poola kohtunike ametisse nimetamise kord rikub endiselt põhiõigusi. Reformid, millega raha vabastamist põhjendati, jäid tegemata.

Euroopa Parlamendi asepresident Katarina Barley nimetas seda „Poola veaks” ja nõudis järkjärgulisi väljamakseid, mitte raha korraga vabastamist. Ungari kokkulepe järgib sama loogikat: uus valitsus, kiire poliitiline kokkulepe, raha avamine enne kontrollitud täitmist. Erinevus on selles, et Magyari parlamendiseis on nõrgem, kui Tuski oma kunagi oli.

Kohus võib sekkuda enne 31. augusti tähtaega. Kohtujurist Ćapeta leidis 2026. aasta veebruaris kohtuasjas C-225/24, et komisjoni varasem otsus vabastada Orbáni Ungarile osaliselt 10,2 mld € tuleks tühistada, sest nõuete täitmist ei saa hinnata ainult seaduseteksti järgi, vaid vaja on „tegelikku rakendamist” kogu põhiseaduslikus keskkonnas (eucrim). Euroopa Kohus ei ole veel otsust teinud. Kui otsus tuleb enne 31. augustit, võib see seada rangema õigusliku standardi kokkuleppele, mida komisjon just esitles poliitilise eduna.

Surve mehhanism kaotada

Kokkulepe muudab tingimuslikkuse poliitikat kaugelt väljaspool Budapesti. Päev enne teadaannet võttis Itaalia saadikutekoda vastu resolutsiooni, mis nõuab õigusriigi rikkumiste eest rakendatavate rahaliste sanktsioonide kaotamist järgmises EL-i eelarvatsüklis alates 2028. aastast. Kuus Põhja- ja Baltimaade riiki liikusid vastupidises suunas: Austria, Saksamaa, Hollandi, Rootsi, Eesti ja Soome 14. mai mitteametlik dokument nõudis „tugevamat ja järjekindlamat” tingimuslikkuse rakendamist ning pakkus välja, et sanktsioonid muutuksid automaatseks, kui nende lõpetamist ei toeta kvalifitseeritud häälteenamus. See on süsteem, kus suurtel riikidel on suurem kaal ja üks riik ei saa otsust üksi blokeerida.

Slovakkia puhul nõudis Euroopa Parlamendi 20. mai resolutsioon, mis võeti vastu 347 poolt- ja 165 vastuhäälega, et komisjon kasutaks samu vahendeid Robert Fico valitsuse suhtes. Slovakkia meedia käsitleb Ungari külmutatud raha aastaid mitte mudelina, vaid hoiatusena majanduse seisaku eest.

Tingimuslikkuse mehhanismi ootab nüüd kohtuotsus, mis võib väljamaksete tingimusi karmistada, Euroopa paremtiib, mis tahab vahendi üldse kaotada, ja Poola kogemus, mille järgi lubadused ilma täitmiseta kipuvad muutuma süsteemi tavapäraseks tööviisiks. Ungari pidi olema mehhanismi parim juhtum: Brüsselile sõbralik uus valitsus ja komisjon, mis tahab demokraatlikku muutust premeerida. Ometi sõltub 31. augusti tähtaeg sellest, kas Fidesz hääletab enda loodud struktuuride lammutamise poolt. Sellise panuse Brüssel just tegi.