Ungari reformid pole €4.2bn vabastanud

Ungari külmutatud ELi raha on endiselt kinni. Euroopa Komisjon tegi 23. septembril ettepaneku tühistada eelarvesanktsioonid, mis hoiavad kinni 4,2 mlrd € regionaalarengu rahastust ja keelavad sihtasutuste hallatavatele ülikoolidele uute ELi toetuste andmise (komisjoni teade). Nüüd peavad liikmesriikide valitsused otsustama, kas Ungari on puudused kõrvaldanud, kuigi juhtumi keskmes olevate ülikoolide sihtasutuste tegevuse lõpetamine on pooleli.

Mõni pealkiri kuulutas raha „vabastatuks” (Euronews). See järeldus on ennatlik: raha ei liigu enne, kui valitsused hääletavad.

Miks raha külmutati

Piirangud kehtestati 2022. aasta detsembris. Liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu leidis, et Ungaris ohustavad ELi raha kasutamist kallutatud riigihanked, puudulik pettuste uurimine ja huvide konfliktid (2022. aasta nõukogu otsus). Eraldi tõsteti esile „avaliku huvi sihtasutused”, mis haldavad paljusid Ungari ülikoole.

Nõukogu peatas osa Ungari tulevaste projektide rahastamislubadustest kolmes regionaalprogrammis. Osa külmutatud rahast on vahepeal kaduma läinud või teistesse programmidesse suunatud. Seetõttu on praegu kaalul väiksem summa kui algse külmutamise ajal (Portfolio).

Parandused, milles on lünk

Viktor Orbáni valitsuse välja vahetanud Péter Magyar valitsus teatas komisjonile parandustest 9. septembril (komisjoni avaldus). Kahe nädala jooksul pidas komisjon neid piisavaks. Ta viitas tugevamale korruptsioonivastasele järelevalveasutusele ja Ungari liitumisele Euroopa Prokuratuuriga, mis uurib ELi eelarve vastu suunatud kuritegusid. Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas muudatusi õigusriigi tugevdamisel olulisteks sammudeks (komisjoni teade).

Sihtasutustega seoses on komisjoni põhjendus nõrgem. Ungari on alustanud nende tegevuse lõpetamist, kuid protsess pole lõpule jõudnud. Hollandi roheliste saadik Euroopa Parlamendis Tineke Strik tervitas edusamme, kuid küsis, miks peab komisjon eelarveriske maandatuks, kui sihtasutuste tegevuse lõpetamine on pooleli. Komisjoni enda tekst möönab seda lünka: riskid on tema sõnul lahendatud seni, kuni sihtasutused lõpetatakse (komisjoni avaldus). Strik räägib enda nimel. Euroopa Parlamendil selle otsuse üle hääleõigust ei ole.

Kes otsustab ja mis jääb külmutatuks

Otsuse teeb nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega. See on kaalutud hääletus, kus Ungari ei saa otsust üksi läbi suruda ja ükski valitsus ei saa seda üksi blokeerida (nõukogu). Valitsused peavad otsustama 23. oktoobriks ehk kuu jooksul ettepaneku tegemisest; erandjuhtudel saab tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra (tingimuslikkuse määrus). Ametnikud pidasid tehnilisi kõnelusi 24. septembril ja järgmised on kavandatud 1. oktoobriks, kuid ministrite hääletust kalendris ei ole (EUobserver). Ükski valitsus pole avalikult öelnud, kuidas ta hääletab.

Jaatav otsus ei vabastaks kogu raha. Komisjoni hinnangul jääb eraldi tingimuste tõttu külmutatuks umbes 3,5 mlrd € muid regionaalfonde. Tingimused puudutavad akadeemilist vabadust, LGBTIQ-inimeste kaitset, varjupaigaküsimusi, vaesust ja romade kaasamist (komisjoni ülevaade). See raha allub oma reeglitele, sõltumata sanktsioonide saatusest. Budapest on sel kuul mitmes ELi rahastamisküsimuses survet avaldanud (To Brief), kuid need küsimused ei lahene korraga.

Nõukogu heakskiidu mõju jõuaks esmalt üliõpilaste ja teadlasteni. Toetuskeelu lõpetamine võimaldaks ELil sõlmida umbes 21 mõjutatud ülikooliga uusi lepinguid Erasmus+ ja Horizon Europe’i raames, mis toetavad üliõpilasvahetust ja teadust (EU News). Õppekohti ja toetusi jagataks endiselt tavapärase valikumenetluse alusel.

Valitsuste ees olev otsus on konkreetne. Komisjon palub sanktsioonid tühistada ajal, mil sihtasutuste tegevuse lõpetamine on pooleli, ning ütleb, et seni on risk maandatud. Ettepanek kirjeldab uusi reegleid ja asutusi, kuid ei näita, milliste tõendite põhjal komisjon hindas, kas need toimivad: näiteks kas hanked korraldatakse nüüd teisiti või kas pettuseasjades on menetlusi algatatud. Valitsustel on 23. oktoobrini aega otsustada, kas uutest seadustest piisab (tingimuslikkuse määrus). Enne hääletust peab komisjon esitama need tõendid nii valitsustele kui ka Strikile.