Ungari nõusolek avas kaks liitumiskõneluste plokki

ELi 27 valitsust leppisid 12. oktoobril kokku, et avavad Ukraina ja Moldovaga veel kaks liitumiskõneluste klastrit, mis käsitlevad siseturgu ja majanduse konkurentsivõimet (Byrne’i teade, DPA). Ungari oli seadnud nõusoleku tingimuseks, et Ukraina parlament võtaks vastu vähemuskeelse koolihariduse seaduse. Parlament hääletas samal päeval. Kõnelused avatakse ametlikult täna Luxembourgis.

Kokkuleppest teatas Iirimaa Euroopa asjade minister Thomas Byrne. Iirimaa on praegu ELi Nõukogu eesistujariik. Eesistuja vahetub ja juhatab liikmesriikide valitsuste kohtumisi.

Kuidas kooliseadus Ungari nõusoleku tõi

Iga samm Ukraina liitumiskõnelustel nõuab ühehäälsust. Enne läbirääkimisklastri avamist, mis koondab teemade kaupa mitu peatükki, peab nõus olema iga ELi valitsus (läbirääkimisraamistik). Nii saab iga liikmesriik otsuse vetoga peatada. Ungari kasutas seda võimalust septembris taas ja pidurdas Ukraina edasiliikumist (Euronews).

Budapesti etteheitel on varasem taust. 2017. aastal kritiseeris Euroopa Nõukogu õigusekspertide kogu Veneetsia komisjon Ukraina haridusmuudatusi, mis piirasid keskhariduse omandamist vähemuskeeles (Veneetsia komisjon).

Oktoobri alguses tervitas Ungari Kiievi seaduseelnõu, kuid ütles, et annab nõusoleku alles pärast parlamendi hääletust (Reuters). Kirjutasime sel nädalal ühest sammust kui Ungari veto tühistamisest (To Brief). Tegelikult palusid ELi suursaadikud 7. oktoobril üksnes Ukrainal ja Moldoval esitada läbirääkimiste seisukohad (Kyiv Independent).

Ukraina parlament Ülemraada võttis seaduse 12. oktoobril vastu 266 poolthäälega (Ülemraada istungi protokoll). Seadus annab eristaatuse koolidele, kus üle poole õpilastest õpib ELi liikmesriigi vähemuskeeles, näiteks ungari või rumeenia keeles. Samuti kaitseb see õppe jätkumist koolide ümberkorraldamisel (Interfax-Ukraine).

Ungari välisminister Anita Orbán ütles, et hääletustulemus võimaldab Budapestil nõusoleku anda. Ta lisas, et oluline on seaduse rakendamine ning Ungari jälgib seda koos Taga-Karpaatia vähemusorganisatsioonidega. Lääne-Ukraina piirkonnas elab Ungari kogukond (Telex).

Moldova ootas vaidluse tõttu, milles ta ei osalenud

Moldova polnud koolivaidlusega seotud. Riik peab liitumiskõnelusi eraldi ja esitab oma seisukohad. Moldova Euroopa integratsiooni eest vastutav asepeaminister Cristina Gherasimov kinnitas 7. oktoobril, et valitsus sai kutse need seisukohad esitada (MOLDPRES).

Ajastus torkab silma. Moldovat kutsuti Ukrainaga samal päeval seisukohti esitama, mõlemad said heakskiidu samal päeval ning kõnelused algavad samuti ühel päeval. Lihtsaim selgitus on, et ELi valitsused ei soovinud Ukrainat blokeerimise ajal Moldovat ettepoole tõsta. Nii võis Budapesti ja Kiievi vaidlus määrata kolmanda riigi ajakava. See on siiski järeldus: ei Chișinău ega Bukarest pole avaldanud, miks kahe riigi ajakava koos hoiti.

Mis täna avaneb ja mis jääb ootele

Tänased liitumiskonverentsid on ametlikud istungid, kus ELi valitsused esitavad kokkulepitud seisukoha. Ukrainaga ja Moldovaga peetakse istung eraldi (nõukogu: Ukraina, nõukogu: Moldova). Ukraina puhul lisanduvad need juunis avatud õigusriigi ja juulis avatud välissuhete klastrile (nõukogu).

Pärast tänast jääb avamata veel kaks klastrit: roheüleminek ning põllumajandus, piirkondlikud fondid ja eelarve. Viimase kaudu hakkaks liikmesusega raha liikuma põllumeestele ja vaesematesse piirkondadesse. ELi valitsused pole veel põllumajandusmeetmete osas ühist seisukohta kujundanud (Agra).

Euroopa Komisjon tegi 6. oktoobril ettepaneku otsustada sellised vaheetapid kvalifitseeritud häälteenamusega, jättes lõpliku liikmeks vastuvõtmise ühehäälseks (Euroopa Komisjoni küsimused ja vastused). Kvalifitseeritud häälteenamus eeldab vähemalt 15 riigi toetust ja nende riikide elanikkond peab moodustama vähemalt 65% ELi elanikkonnast (ELi alusleping). Muudatusega peaksid nõustuma ka valitsused, kellel on praegu vetoõigus. Hollandi parlamendi ülemkojas arutasid saadikud 29. septembril Euroopa asju ja pooldasid oluliste liitumisotsuste puhul ühehäälsuse säilitamist (ülemkoja protokoll).

Senine käik lubab teha selge järelduse. Ungari seadis nõusoleku tingimuseks naaberriigi parlamendi hääletuse ja andis nõusoleku samal päeval, kui tingimus täideti. Samuti säilitas ta võimaluse jälgida seaduse rakendamist. Praeguste reeglite järgi vajavad kaks veel avamata klastrit kõigi valitsuste nõusolekut (läbirääkimisraamistik); ka komisjoni kava jätaks lõpliku liikmeks vastuvõtmise puhul alles vetoõiguse. Avalikest otsustest ei selgu, kes otsustas Moldova Ukrainaga samasse ajakavasse jätta. Chișinău ja vetoõigusega ELi valitsused peaksid seda selgitama.