Ungari 700 MW tuulehange avab EL-i raha

Ungari paigaldatud tuulevõimsus on püsinud alates 2016. aastast umbes 330 MW juures. See on Euroopa taastuvenergia kaardil marginaalne maht (Telex). Muutuse käivitab EL-i taastamisraha. Euroopa Komisjon kiitis 19. juunil heaks Ungari ligikaudu 10 mld € suuruse kava, millest üle poole on mõeldud kliimaeesmärkidele (Euronews, Portfolio). Raha ei liigu siiski enne, kui Budapest muudab elektrisüsteemi toimimist.

Pudelikael on võrk, mitte turbiinid

Energeetikaminister István Kapitány teatas 24. juunil vähemalt 700 MW uue tuulevõimsuse hankest. Tingimuste eelnõu peaks minema avalikule konsultatsioonile juuli keskel (444). Üks hange enam kui kahekordistaks Ungari senise tuulepargi. Pikem siht on kuni 4 GW 2030. aastaks, kuigi Ungari meedia märkis õigusega, et tuulevõimsus tähendab tippvõimsust heades tingimustes, mitte pidevat tootmist nagu tuumajaamas (VG, 24.hu).

Turbiinidest pole kasu, kui võrk ei suuda nende toodangut vastu võtta. Samal nädalal eraldas valitsus 479,7 mld forintit võrgutugevdusteks ja 53,3 mld forintit nutiarvestitele ehk digitaalsetele mõõtjatele, mis näitavad lisaks tarbitud kogusele ka tarbimise aega (Telex). Ametnike sõnul võimaldaks uuendatud võrk liita üle 4 800 MW taastuvenergia võimsust (Budapest Times).

Sama kitsaskoht on kogu Euroopas. Poola suunab 67,2 mld zloti suurusest energiafondist üle 61 mld zloti võrkudesse, mitte uutesse tootmisvõimsustesse (GramwZielone). Rumeenia on saanud taastamisrahast umbes 12,97 mld €, kuid seisab endiselt silmitsi pikkade võrku ühendamise järjekordadega (European Commission Romania).

Mille eest Brüssel tegelikult maksab

Komisjon ei rahasta üksnes kaableid ja alajaamu. Ungari muudetud kava eeldab elektrituru reeglite muutmist: võrgutasude reformi ehk selgemat jaotust, kes maksab uute tootmisallikate ühendamise ja võrgu ülalpidamise eest, ning dünaamilist hinnastamist, kus elektri hind muutub ööpäeva lõikes. See peaks suunama tarbijaid kasutama elektrit siis, kui tuul ja päike toodavad kõige rohkem (Portfolio).

Raha liigub EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. See on pandeemiajärgne fond, kust valitsused saavad väljamakseid alles pärast kokkulepitud reformisammude täitmist (ECA). Eraldi energiajulgeoleku peatükk REPowerEU suunab võrguarendusse umbes 704,5 mln €, osaliselt EL-i süsinikuturu oksjonituludest (European Commission). Ükski makse ei lähe välja enne, kui Budapest täidab vahe-eesmärgid korruptsioonivastases poliitikas, hangete läbipaistvuses ja kohtulikus järelevalves (Euronews).

Esimesed võitjad on võrguettevõtjad ja tuulearendajad, kes saavad EL-i toel rahastuse ja kindlama liitumisvõimekuse. Kodumajapidamiste kasu tuleb hiljem ning ainult siis, kui nutiarvestid, uued tariifid ja elektrimüüjad võimaldavad neil tarbimist odavamatele tundidele nihutada. Kui seda ei juhtu, jõuavad võrguinvesteeringute kulud elektriarvetele enne taastuvenergia hinnavõitu. Toetusi rahastavad Euroopa maksumaksjad EL-i ühislaenu kaudu; laenude tagasimakse jääb Ungari maksumaksjatele.

Esimene test tuleb juulis

Ungari on seni kasutanud oma taasteraha eraldisest väga väikese osa, selgelt alla EL-i keskmise väljamaksetaseme. Kava heakskiit ei kaota seda mahajäämust.

Üks valitsemisrisk on eriti nähtav. Osa võrgurahast võib liikuda riikliku arengupanga MFB kaudu ühe suure ülekandena. See tähendaks, et Brüssel kiidab heaks suure väljamakse enne, kui on näha, kas selle all olevad üksikprojektid on korrektselt juhitud (Hungarian Conservative). Selline ülesehitus võib nõrgestada projektipõhist kontrolli, mida komisjon enda sõnul nõuab.

Tuulehanke juuli keskel oodatavad tingimused on esimene konkreetne test: kes saab pakkuda, kuidas jagatakse võrguühenduse õigused ja kas sõltumatul järelevalvel on tegelik jõud. EL-i raha on surunud Ungari rajale, kuhu kümme aastat sisepoliitikat teda ei viinud. Nüüd määrab tulemuse see, kas hankereeglid ja kulukontroll toovad valmis taristu või lasevad rahal liikuda ilma sellega seotud vastutuseta.