Ungari avas Ukrainale €6.6 miljardit relvaraha

Ungari uus valitsus lõpetas kaks aastat kestnud veto Euroopa rahutagamisrahastule ehk EPF-ile, EL-i eelarvevälisele fondile, millest hüvitatakse liikmesriikidele Ukrainale saadetud relvaabi. Vabanenud summa on 6,6 mld €. Liikmesriikide rahuldamata nõuded fondi vastu ulatuvad ligikaudu 43 mld euroni. Relvi andnud riigid saavad seega tagasi umbes 15 senti iga kulutatud euro kohta.

Veto lõpetamine oli osa laiemast vahetusest. Üheksa päevaga sai Budapest kätte 16,4 mld € varem külmutatud EL-i struktuurifondide raha, sõlmis Ukrainaga vähemusõiguste kokkuleppe, mis kaitseb Taga-Karpaatias ungari õppekeelega koole ja ungari keele kasutamist avalikus halduses (kormany.hu), ning sai Saksamaalt diplomaatilise toe. Kantsler Merz lubas peaminister Magyariga Berliinis kohtudes aidata Ungari „tagasi Euroopa keskmesse”.

Hüvitiste surve

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas pakkus, et 6,6 mld € jagatakse liikmesriikide hüvitiste, EL-i Ukraina väljaõppemissiooni ja Kiievile tehtavate otseste relvaostude vahel (EEAS, Do Rzeczy). EPF-i algse loogika järgi võisid riigid tagasi saada umbes 40% annetatud varustuse väärtusest. Kallase valem surub selle ligikaudu 10% peale.

Kõige selgemalt näitas vahet Slovakkia kaitseminister Robert Kaliňák: Slovakkia ootas 250 mln €, kuid saab umbes 25 mln €. Riik andis Ukrainale MiG-29 hävitajad ja S-300 õhutõrjesüsteemid ning saab tagasi vaid väikese osa nende väärtusest. Sarnase surve all on Poola (Euronews). Poola, Slovakkia ja Saksamaa lükkasid Kallase ettepaneku 8. juuni kaitseministrite kohtumisel tagasi.

Kes maksis, kes sai

Arvestus soosib riiki, kes blokeeris, mitte riike, kes relvi andsid. Ungari ei saatnud Ukrainale relvi. Ta hoidis vetot kaks aastat ja lõpetas selle siis 16,4 mld € külmutatud raha ning Ukraina vähemusõiguste kokkuleppe vastu. Slovakkia tühjendas oma relvalaod ja saab tagasi kümnendiku summast, mida ta ootas.

See vahe ei ole juhuslik. EPF loodi 2021. aastal tagasihoidlikuks rahuaegseks koormajagamiseks, algse ülemmääraga 5 mld € seitsme aasta peale. Täiemahuline sõda lõhkus selle mudeli. Ülemmäär tõusis 17 mld euroni, kuid liikmesriigid andsid Ukrainale relvi mahus, mida fond ei suutnud katta (Kyiv Independent).

Ümbersõitude arhitektuur

EPF-i parandamise asemel ehitas EL sellest mööda. SAFE, 150 mld € laenurahastu Euroopa kaitsehankeks, töötab kvalifitseeritud häälteenamusega: otsuseks on vaja kaalutud enamust ja üks riik ei saa seda üksi peatada. Poola sai SAFE-i esimese 6,6 mld € osamakse 29. mail. Ukraina toetuslaen, mille maht on 90 mld €, kasutab tõhustatud koostööd, mis lubab soovijatel edasi minna ka siis, kui teised kõrvale jäävad. EPF on nüüd viimane EL-i sõjalise rahastamise instrument, kus üks riik saab kõik blokeerida, ning ühtlasi neist selgelt väikseim.

Ühekordne veto lõpetamine seda ülesehitust ei muuda. Iga järgmine Ungari valitsus saab tõkke uuesti seada, sest EPF-i ühehäälsuse nõue püsib EL-i aluslepingutes. Saksamaa välisminister on kutsunud üles asendama välispoliitikas ühehäälsuse enamushääletusega (Deutschland.de), kuid ka selle muudatuse käivitamine nõuab ühehäälsust. Vähemalt kümme liikmesriiki on sellele vastu.

Ees seisvad vaidlused

Kallase kompromissi ei ole veel vastu võetud. Lõplik jaotusvalem sõltub Euroopa Liidu Nõukogu kokkuleppest, kus liikmesriikide ministrid võtavad vastu EL-i õigusakte. Poola, Saksamaa ja Slovakkia vaidlevad sellele aktiivselt vastu. Euroopa Liidu Kohtus on endiselt pooleli Orbáni-aegne hagi EPF-i vastu, mis puudutab külmutatud Vene varade tulude kasutamist; Magyari valitsus ei ole seda tagasi võtnud.

Kas EPF-il on veel kaalu? SAFE ja Ukraina toetuslaen liiguvad mitmekordselt suuremas mahus. EPF-ist on saanud järjekord juba tehtud annetuste hüvitamiseks. Riigid, kes tühjendasid oma varud esimestena, seisavad nüüd rea lõpus, kus väljamakse muutub järjest väiksemaks.