Ungari peatas Paksi 30°C piiri

Doonau veetemperatuur oli esmaspäeva hommikul Ungaris Paksi tuumajaamast 500 meetrit allavoolu 30,22 °C (HVG). See ületas 30 °C piiri, mis on seatud jõe kalastiku ja hapnikutaseme kaitseks. Tavareeglite järgi pidanuks Paks vähendama tootmist 640 megavati võrra.

Ungari energiaminister István Kapitány otsustas teisiti. Ta andis jaamale kahepäevase erandi ja tõstis lubatud heitvee ülempiiri 31,5 °C-ni. Kavandatud tootmiskärbe vähenes 40 MW-ni (Portfolio, Telex). Põhjendus oli elektrivõrgu varustuskindlus, millele viitas Ungari põhivõrguettevõtja MAVIR. Ühe jaama, ühe jõe ja ühe ministri otsuse taga on laiem Euroopa probleem: kuumad jõed hakkavad üha sagedamini piirama elektritootmist samal ajal, kui kuumus ise suurendab nõudlust.

Miks kuum jõgi tähendab kallimat elektrit

Tuuma- ja suured soojuselektrijaamad toodavad elektrit auruga: vesi kuumutatakse auruks, aur paneb turbiinid liikuma ning pärast seda tuleb ülejäänud soojus kuhugi juhtida. Paljud jaamad kasutavad jahutuseks jõevett ja lasevad selle tagasi juba soojemana. Keskkonnaload määravad, kui palju lisasoojust jõgi talub, sest soojemas vees on vähem lahustunud hapnikku ja kalade hukkumise risk kasvab. EL-i veepoliitika raamdirektiiv kohustab liikmesriike veekogusid kaitsma; konkreetne temperatuuripiir pannakse kirja iga jaama loas (eur-lex).

Kui kuumalaine tõstab jõevee üle lubatud piiri, peab jaam tootmist vähendama. Pakkumine väheneb täpselt ajal, mil kliimaseadmed kasvatavad elektrinõudlust. Euroopa hulgiturul määrab hinna viimane ja kõige kallim jaam, mida nõudluse katmiseks vaja läheb. Kui odav ja stabiilne tuumaenergia turult kaob, täidavad augu sageli gaasijaamad. Siis tõuseb hind kõigile samas hinnapiirkonnas või ühendatud turgudel.

Prantsusmaa näitas, kui kiiresti mõju üle piiride liigub. EDF vähendas eelmisel nädalal tuumatootmist 4,1 GW võrra, umbes 7% keskpäevasest nõudlusest, sest jõetemperatuur jõudis loa ülempiirini muu hulgas Golfechi ja Nogent-sur-Seine’i reaktorite juures (Reuters, Le Figaro). Prantsuse elektrieksport langes ligikaudu 10–12 GW-lt umbes 3 GW-ni (Le Monde). Naaberriigid, mis nende impordivoogudega arvestavad, jäid surve alla. Belgias tõusid veerandtunnised hulgihinnad õhtutundidel üle 1000 €/MWh, kui päikeseenergia tootmine kahanes, kuid jahutusnõudlus püsis kõrge (Euronews).

Kuumus tabab ka tööstust

Piirang ei puuduta ainult reaktoreid. Mainzi ja Wiesbadeni lähedal asuvad elektrijaamad võtavad jahutuseks Reini jõest umbes 80 000 kuupmeetrit vett tunnis ja peavad jõevee 28 °C lähedale jõudes tootmist osaliselt piirama. Budenheimi keemiatehasel võib samasuguse temperatuuri korral tekkida vajadus vähendada energiamahukaid protsesse (Tagesschau). Rheinland-Pfalz on juba andnud esimese jõgede kuumahoiatuse; kõrgemad hoiatusastmed saavutati 2018., 2019., 2022. ja 2025. aastal (Rhein-Ahr-Anzeiger). See pole enam erandlik olukord.

Kes otsuse kinni maksab

Ungari erand hoidis võrgus umbes 600 MW odavat tuumaenergiat ja piiras hinnatõusu, mis muidu oleks tarbijateni jõudnud. Kulu kandis Doonau. Valitsuse sõnul näitas pidev seire, et vee-elustikule ohtu ei olnud (HVG, Telex), kuid sõltumatuid andmeid lahustunud hapniku kohta ega ökoloogilist hinnangut pole avaldatud. Mõni päev varem nimetas sama valitsus Paksi algseid tootmiskärpeid tavapäraseks ja hallatavaks. Esmaspäevaks peeti edasisi kärpeid juba vastuvõetamatuks (444.hu). Pööret ei selgitatud.

Prantsusmaal on sama õiguslik võimalus. 2022. aasta kuumalaine ajal töötasid neli Prantsuse jaama keskkonnaerandite alusel kokku 24 päeva (Le Monde). 2026. aastal kärpis EDF tootmist ega olnud artikli ilmumise ajaks uut erandit taotlenud. Erinevus ei ole seaduses, vaid poliitilises valikus: Prantsusmaa võttis vastu pakkumise vähenemise, Ungari ökoloogilise riski.

Kuumalainete sagenedes põrkuvad jõgede temperatuuripiirid üha sagedamini elektrinõudlusega, mida sama kuumus kasvatab. Iga erand, mille kohta ei avaldata läbipaistvaid ökoloogilisi tõendeid, teeb järgmise erandi põhjendamise lihtsamaks.