Intel panustab Iiri AI-kiipidesse

Intel laiendab Dublini lähistel asuvat kiibitehast ja investeerib 5 mld €, et toota Leixlipi linnakus keerukamaid serveriprotsessoreid (Intel, RTÉ). Euroopa tööstuspoliitika vaates on see selge võit: tegu on päris tehase, päris tootmise ja Euroopas valmistatavate kiipidega. Samal ajal näitab otsus, kui suur vahe on kiibitootmisvõimsuse kasvatamisel ja kogu tarneahela tegelikul kontrollil.

Tehas ise pole uus. Fab 34 juba töötab. Intel uuendab seadmeid, et toota rohkem Intel 3 tehnoloogial põhinevaid räniplaate Xeoni serveriprotsessoritele, mida kasutatakse tehisintellekti andmekeskustes ja suure jõudlusega arvutuses (Irish Times). Räniplaat ehk wafer on õhuke räni ketas, millele söövitatakse korraga palju kiipe, enne kui need eraldi lõigatakse. See nn front-end tootmine on kiibitööstuse keerukaim etapp ning Leixlipis just seda tehakse.

Üks piirang tuleb siiski selgelt välja öelda. Intel ei ehita Euroopasse Nvidia tehisintellekti treeningukiipidele vastast. Xeoni protsessorid töötavad serverites graafikaprotsessorite kõrval. Need on tehisintellekti taristu jaoks vajalikud, kuid ei ole komponent, mis praegust tehisintellekti võidujooksu veab (Intel, Reuters via Investing.com).

Miks raha läks Iirimaale, mitte Saksamaale

Magdeburgi võrdlus seletab otsust hästi. Inteli kavandatud uus suurtehas Sachsen-Anhaltis, mille koguinvesteeringuks hinnati ligikaudu 30 mld € ja mida Saksamaa lubas tugevalt toetada, on pärast Inteli finantsplaani ümbertegemist riiulile pandud (Handelsblatt, upday). Uue tehase ehitamine tähendab puhasruume, elektri- ja veesüsteeme, koolitatud töötajaid ning tarnijavõrgustikku. Kõik see tuleb kokku panna ajal, mil kiibiturg liigub kiiresti edasi.

Leixlip on teistsugune juhtum. Linnakus töötab umbes 4 900 inimest, seal on tootmiskogemus aastakümnetest ning Intel on alates 1989. aastast investeerinud Iirimaale ligikaudu 30 mld € (RTÉ, Europa Press). Saksa toetused ei muutnud uue asukoha rajamist Inteli jaoks mõistlikuks, kui Iirimaal oli töötav tehas juba olemas. Kui kapital on kallis ja ettevõte kärbib riske, liigub raha sinna, kus tootmine juba toimib (n-tv).

Võimsust tuleb juurde, kontrolli mitte tingimata

Intel ei avaldanud põhinumbrit: mitu räniplaati kuus Fab 34 pärast uuendust juurde toodab. Ilma selleta pole võimalik hinnata, kui palju aitab investeering EL-i kiibimääruse eesmärki tõsta Euroopa osa maailma kiibitootmises umbes 10%-lt 20%-le aastaks 2030 (Euroopa Komisjon).

Ka teised liikmesriigid lisavad oma osi. Tšehhis ehitab USA ettevõte Onsemi 450 mln € heaks kiidetud riigiabiga jõukiipide tootmisvõimsust (Data Center Dynamics). Hispaania 12,25 mld € suurune PERTE Chip programm rahastab pigem kiibidisaini ja teadus-arendustööd kui masstootmist (El País). Iga projekt lisab ühe lüli. Ükski neist ei anna iseseisvust.

Sõltuvus ilmneb siis, kui vaadata, kes ahelat tegelikult kontrollib. Euroopa saab Iirimaal juurde räniplaatide tootmist, kuid Intel on USA ettevõte ja otsustusõigus jääb sinna. Tehases kasutatavad litograafiamasinad tulevad Hollandi ASML-ilt, Euroopa tugevaimalt pooljuhtide ettevõttelt, kuid ASML sõltub omakorda Ameerika tarkvarast ja San Diegos tegutsevast USA valgusallikate tütarfirmast Cymer. Washington on alates 2019. aastast kasutanud USA reegleid, mis lubavad piirata eksporti, kui toode tugineb Ameerika tehnoloogiale, et takistada ASML-i kõige arenenumate masinate jõudmist Hiinasse (Tech Policy Press, Euroopa Komisjon). „Euroopas tehtud” ei tähenda automaatselt „Euroopa kontrolli all”.

Kes võidab, kes maksab

Esimesena võidab Iirimaa: lisandub mitusada püsitöökohta, tuhandeid ehitustöökohti ning välismaiste suurkontsernide roll Iiri majandusmudelis süveneb. Selle mudeliga kaasneb koondumisrisk. Business Insider España kirjutas Hispaania maksuanalüüsile viidates, et ainult kolm ettevõtet annavad peaaegu poole Iirimaa ettevõtte tulumaksu laekumistest (Business Insider España). Intel tugevdas samal ajal oma positsiooni, ostes Apollo 49% osaluse Fab 34-s tagasi 14,2 mld $ eest; tehingut rahastati osaliselt umbes 6,5 mld $ uue võlaga (Data Center Dynamics).

Selle konkreetse etapi jaoks pole avaldatud uut Iiri toetust ega EL-i kiibimääruse subsiidiumi. Kui avalik raha hiljem lisandub, muutub ka riskide jaotus. Intel sõltub endiselt sellest, kas kliendid ostavad lisavõimsuse ära: ettevõttel pole veel suurt välist lepingulist tootmisklienti ning Intel on öelnud, et lisab võimsust ainult seal, kus väline nõudlus on ette kokku lepitud (Data Center Dynamics).

Leixlip on Euroopa jaoks tõsiseltvõetav tööstusvõit. Kuid Euroopa puudujääk ei piirdu tehasepinnaga. Küsimus on seadmetes, tarkvaras, tarnijates ja õiguslikus kontrollis, mis võimaldaks kiipe teha ilma Washingtoni loata. Ükski üksikinvesteering, ka suur, seda lünka ei sulge.