Iraan sulges Hormuzi väina, nafta $93

Iraani relvajõud teatasid 11. juunil, et Hormuzi väin on kaubalaevandusele suletud. Otsus tuli pärast USA uusi rünnakuid, mis viisid kolm kuud kestnud vastasseisu avatud ähvardusteni tankeriliikluse vastu (Reuters via Internazionale). Brenti nafta hind liikus 93 dollari juures barrelist (Straits Times). Euroopal ei saa gaas homme otsa. Küll aga maksab ta juba iga ostetava lasti eest rohkem ning EL-il pole hooba, millega maailmaturu hinda kiiresti alla tuua.

Üleilmne hinnakonkurents

Hormuzi väina kaudu liigub tavaliselt umbes 20 mln barrelit naftat päevas, ligi veerand kogu meritsi veetavast naftast (EIA). Katar, mille veeldatud maagaas ehk LNG väljub samuti selle väina kaudu, kattis 2025. aastal umbes 8,2% EL-i LNG impordist (S&P Global). See ühekohaline osakaal näitab riski liiga väiksena, sest gaasihind kujuneb maailmaturul piirlasti järgi: kui Pärsia lahe LNG Aasia turult kaob, hakkavad Aasia ja Euroopa ostjad konkureerima sama väheneva mahu pärast. Viimase saadaval oleva lasti hind määrab hinna ka teistele.

Euroopa gaasi võrdlushind TTF jõudis 24. aprilliga lõppenud nädalal 14,80 dollarini/MMBtu, mis oli 35% üle väina sulgemise eelse taseme (EIA). Väin ei pea olema täielikult kinni, et Euroopa seda tunneks. Piisab sellest, kui risk muutub laevaomanikele ja kindlustajatele liiga suureks.

Lloyd’s Market Associationi andmed näitavad, kui järsult liiklus on vähenenud. Märtsi algusest registreeriti vaid 111 kaubalaeva läbimist ning arvatakse, et neist üle 60% oli seotud Iraaniga või liikus läbi eraldi kokkulepitud nõusolekul (LMA). Hormuzist on saanud piiratud läbilaskega riskikoridor, kus kindlustuskulu, sõjaline ähvardus ja poliitiline luba otsustavad, kes liigub ja kes ootab.

Turg kohaneb juba. Märtsist maini tõusis USA osakaal EL-i LNG impordis 56%-lt 60%-le. Norra LNG eksport EL-i kasvas aastaga 84%. Venemaa LNG import suurenes 25% (Euronews). Euroopa leiab gaasi, kuid kõrgema hinnaga ja osalt tarnijatelt, kellest ta on aastaid püüdnud sõltuvust vähendada.

Varud ei kata hinda

Euroopa Komisjon, EL-i täidesaatev institutsioon, nõuab, et gaasihoidlad oleksid enne talve täidetud 90% ulatuses (Commission). ICIS hoiatas juuni alguses, et kui aeglane täitmine jätkub, jõuavad EL-i hoidlad novembriks vaid umbes 73%-ni, mis jääb kütteperioodi eel sihttasemest selgelt alla (ICIS). Gaasivarustuskindluse määrus, millega EL koordineerib kriisivastust ja kaitseb puuduse korral eelkõige kodutarbijaid, loob liikmesriikide vahel solidaarsuskohustused, kuid ei tekita turule LNG-lastisid, mida seal pole (EUR-Lex). Nafta puhul nõuab EL-i õigus 90 päeva erakorralisi varusid ning Rahvusvaheline Energiaagentuur saab koordineerida nende kasutuselevõttu. Need puhvrid on päriselt olemas, kuid need lahendavad füüsilise tarne, mitte hinna.

Komisjoni kevadel avaldatud kriisistrateegia sõnastas põhiprobleemi otse: 57% EL-i energiast tuleb endiselt imporditud fossiilkütustest ning ühendus on alates märtsist kandnud täiendavalt 24 mld € energiakulusid (AccelerateEU).

Kaks vastust, üks arve

Liikmesriigid maksavad sama kiiresti tõusvat maailmaturuhinda. Poliitilised vastused erinevad. Itaalia välisminister Antonio Tajani välistas ühepoolse sõjalise missiooni ja ütles, et vägede saatmine vajaks EL-i või ÜRO mandaati ning uut parlamendi heakskiitu (Adnkronos). Hispaania keskpank kirjeldas sõja majandusmõju põhistsenaariumis „piiratuna”, kuid negatiivses stsenaariumis arvestas Brenti hinna tõusuga 145 dollarini ja inflatsiooniga 6,8% (Cadena SER). Hispaania välisminister José Manuel Albares kutsus eraldi üles eelistama läbirääkimisi sõjalisele tegevusele (La Moncloa). Vahe rahustava ja karmi stsenaariumi vahel näitab, kui vähe kindlust Euroopa valitsustel tegelikult on.

Kõigis pealinnades puudub sama asi: valitsused ei ole avaldanud läbipaistvat ülevaadet sellest, millised lastid, lepingud, terminalid ja hoidlad sõltuvad Pärsia lahe voogudest. Poliitiline arutelu toetub stsenaariumidele ja rahustavatele sõnumitele. Lastitasandi info jääb kauplejate kätte. Kuni see ei muutu, ei saa Euroopa kodanikud hinnata, kas ees on tarnekriis, hinnashokk või mereturvalisuse probleem, mis jaotab ümber peamiselt maailmaturu struktuuri. Olemasolevate andmete põhjal on hinnashokk juba kohal. Lahtiseks jääb, kas hoidlate täitmise hooaeg sulgeb puudujäägi enne, kui diplomaatia Hormuzi uuesti avab.