Iraan sunnib laevu Hormuzi marsruutidele

Hormuz on praegu avatud tingimuslikult: laevad saavad liikuda, kuid Iraan tahab määrata, kust ja kuidas nad liiguvad. Juuni lõpus teatas Iraani revolutsiooniline kaardivägi laevaomanikele, et väina läbida tohib ainult Teherani määratud marsruutidel, ning ähvardas keeldujaid „karmi vastusega” (CNBC). Väina kaudu liigub ligikaudu 20 miljonit barrelit toornaftat päevas ja umbes viiendik maailma veeldatud maagaasi kaubandusest (EIA). Euroopa jaoks on küsimus praktiline: kui kindlustajad ja laevaomanikud hakkavad Teherani marsruuti järgima enne, kui valitsused jõuavad reageerida, saab Iraan mõjuvõimu ilma väina ametlikult sulgemata.

Kaks koridori, üks ähvardus

Pärast seda, kui USA ja Iraan leppisid 17. juunil kokku ajutises taasavamise raamistikus, pakkus Omaan oma ranniku lähedal tasuta koridori, mida koordineeriti IMO ehk ÜRO meresõiduohutuse organisatsiooniga (Gulf Industry/ONA). Laevad hakkasid seda katsetama. 24. juunil läbis väina 78 alust, neist 42% Omani marsruudil (S&P Global). Päev hiljem lükkas revolutsiooniline kaardivägi tagasi kõik mitte-Iraani kontrollitavad koridorid.

Sellega tekkis vaidluse tuum. ÜRO mereõiguse konventsiooni UNCLOS järgi ei või rannikuriik peatada „transiitläbisõitu” väinades, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks (UNCLOS). Iraani nõue läheb sellest kaugemale: Teheran väidab, et temal on õigus otsustada, milline marsruut loetakse lubatuks, ning ähvardada laevu, mis valivad teise tee.

Kes reisi tegelikult otsustab

Valitsused kuulutavad põhimõtteid. Reisi üle otsustavad kaptenid ja laevaomanikud. Hormuzile lähenev alus kontrollib täna enne ilmaennustust sõjariski kindlustust, P&I-klubide juhiseid ehk vastastikuste laevanduskindlustajate vastutuskaitset, sanktsioonijuristide hinnanguid ja prahilepingute tingimusi. P&I-klubid on öelnud, et sanktsioone rikkuvale kaubandusele kindlustuskaitset ei anta (Shipowners' Club). BIMCO standardsed sõjariski klauslid lubavad omanikel keelduda igast läbimisest, mida nad peavad ebaturvaliseks (BIMCO). Kindlustajate sõnul võib preemiate langemiseks vaja minna mitu kuud stabiilsust (CNBC).

Tulemuseks on kahe halbade valikute kombinatsioon. Teherani heaks kiidetud koridori kasutamine võib tekitada sanktsiooniriski. Selle vältimine võib tähendada füüsilist ohtu ja kindlustushinda, millega reis muutub majanduslikult mõttetuks. Iraan ei pea väina blokeerima, kui erasektori väravavalvurid sulgevad alternatiivid ise.

Mida Euroopa saab teha ja mida mitte

EL on juba tegutsenud, kuid kasutab vahendeid, mis on mõeldud teistsuguse surve jaoks. 8. juunil kehtestas nõukogu, kus liikmesriikide valitsused teevad ühiseid otsuseid, sanktsioonid revolutsioonilise kaardiväe mereväeüksusele ja kahele isikule äsja laiendatud raamistikus. See oli esimene kord, kui EL kasutas sanktsioone otseselt meresõiduvabaduse kaitseks (2eu.brussels, Firstpost). Prantsusmaa nõuab tingimusteta vaba meresõitu ning kirjeldab võimalikku sõjalist vastust miinitõrje ja eskortimise kaudu (La Gazette France).

Sanktsioonid külmutavad vara ja piiravad reisimist. Need ei eemalda miine ega muuda ohtlikku koridori äriliselt kasutatavaks. Euroopa kaks mereoperatsiooni piirkonnas näitavad seda vahet. Prantsusmaa juhitud Euroopa seireoperatsioon EMASOH/Agenor, millesse panustab umbes kaheksa liikmesriiki, jälgib väina, kuid tal puudub jõustamismandaat (EMASOH). 2024. aastal Punase mere laevanduse kaitseks käivitatud operatsioon ASPIDES saab laevu ohutsoonidest läbi eskortida, kuid see loodi huthi rünnakute tõrjumiseks, mitte rannikuriigi sundimiseks alternatiivseid koridore tunnustama (Council of the EU).

Euroopa seos Hormuziga jookseb rohkem hindade kui torujuhtmete kaudu. Suurem osa väina läbivast toornaftast liigub Aasiasse, mistõttu tabab häire Euroopat eelkõige kõrgema maailma nafta- ja veohinna, mitte kadunud tankerite kaudu. Euroopa Komisjon on nimetanud lennukikütust üheks sektoriks, kus surve võib kõige valusamalt avalduda (EIA, Infobae/EFE).

Praegust vaherahu toetav USA 60-päevane sanktsiooniluba lõpeb 21. augustil. Kui laevad jätkavad Omani koridori kasutamist ja kindlustajad hakkavad sellele pakkuma talutavaid hindu, nõrgeneb Iraani haare. Kui miinid ja rünnakud jätavad kindlustatavana alles ainult Iraani marsruudi, hakkab transiitläbisõit ehk õigus, mille järgi rannikuriik ei saa rahvusvahelist väina sulgeda, sõltuma ohustaja loast. Selline pretsedent ulatub Pärsia lahest palju kaugemale.