Hormuzi avamine eeldab USA järeleandmisi

Iraan on pakkunud, et avab Hormuzi väina nädala jooksul, kui USA astub enne esimese sammu. Donald Trump olevat ettepaneku tagasi lükanud, kuid Teherani sõnul pole ametlikku vastust tulnud. 25. septembril läbis väina avalike jälgimisandmete järgi vaid üheksa laeva. Enne konflikti sõitis sealt läbi umbes 125 suurt kaubalaeva päevas (Cyprus Mail).

Tagasilükkamisest teatas Wall Street Journal, viidates nimetamata USA ametnikele, kelle sõnul ootab Trump, et Iraani pommitamine jätkub pärast novembris toimuvaid vahevalimisi (WSJ). See näitab, mida ajalehele öeldi, mitte seda, millise otsuse Washington on teinud. Valge Maja pole keeldumist ametlikult kinnitanud. Saksamaa avalik-õiguslik ringhääling Deutschlandfunk rõhutas samuti, et teatel puudub ametlik kinnitus (Deutschlandfunk). Berliner Zeitung vahendas Reutersi uudist, mille järgi Iraan ootab endiselt USA ametlikku vastust (Berliner Zeitung).

Washington tegutseb esimesena, Iraan avab väina hiljem

Iraani välisminister Abbas Araghchi tutvustas kava ÜRO-s ja ütles, et see edastati Washingtonile Katari kaudu (ÜRO salvestus). Kava ei käivitu enne, kui USA on nõus. Araghchi sõnul tegutseks Washington seejärel neli või viis päeva, Iraan avaks väina kuuendal päeval ning lõpliku kokkuleppe läbirääkimised algaksid seitsmendal (ÜRO salvestus).

Associated Pressi teatel soovib Iraan kokkuleppe keskmes USA mereblokaadi lõpetamist ja naftasanktsioonide leevendamist (AP). Samuti nõuab Teheran külmutatud raha vabastamist ja Liibanoni hõlmavat relvarahu.

Washington pole avalikult ust sulgenud. Reuters teatas, et USA ametnik nimetas vahendajate kaudu peetud kontakte „positiivseks ja konstruktiivseks“ samal päeval, kui Araghchi esines (Reuters Al-Monitori kaudu). See viitab, et suhtlus jätkub, ja sobib kokku võimalusega, et USA on pakkumise eraviisiliselt tagasi lükanud.

Kes saab otsustada ja kes mitte

Blokaad on Washingtoni tugevaim mõjutusvahend. USA Keskväejuhatus teatas, et oli 23. septembriks suunanud ümber 115 Iraani sadamatesse teel olnud või sealt väljunud kaubalaeva (CBS). Iraani pakutud ajakava eeldab, et USA loobub blokaadist enne, kui Iraani lubadust merel proovile pannakse.

Otsustusahel on lühike. Washington saab ettepanekule vastata ning muuta blokaadi ja sanktsioone. Iraan saab väina avada. Kõige raskem on saavutada Liibanoni hõlmav relvarahu, sest see sõltub Iisraelist: Washington saab Iisraelile survet avaldada, kuid ei saa teda kohustada.

Euroopa pole läbirääkimiste osaline, kuid kannab nende tagajärgi. Enne sõda liikus väina kaudu umbes viiendik maailma naftatarbimisest, mistõttu kanduvad liikluse häired maailmaturu hindade kaudu Euroopa kodumajapidamistesse ja tööstusse (EIA). Saksamaa välisminister Johann Wadephul toetas 24. septembril 80 riigi avaldust, milles nõuti Hormuzi väina täielikku avamist (Handelsblatt). Avaldus suurendab survet, kuid ei muuda kokkuleppe tingimusi.

Teised Euroopa sammud aitavad kasutada alternatiivseid veoteid, mitte väina ennast. Emmanuel Macron teatas sõdurite, radarite ja õhutõrje saatmisest Saudi Araabia Punase mere naftaterminali Yanbuisse, kuid vägede arv ja lähetuse algusaeg pole teada (Le Monde). Yanbu kaudu jõuab osa Saudi Araabia naftast ostjateni Hormuzi väina läbimata; terminali kaitsmine hoiab selle veotee kasutuskõlblikuna. ELi välispoliitika juht Kaja Kallas palub liikmesriikidelt rohkem laevu ja lennukeid Aspidesele, ELi missioonile, mis kaitseb Punasel merel laevaliiklust Houthide rünnakute eest (Euronews). Praegu pole märke, et missioon tegutseks Hormuzi väinas.

Milline näeks välja väina avamine

Laevaliikluse arvud annavad olukorrast selgema pildi kui diplomaatilised avaldused. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon oli 24. septembriks piirkonnas kinnitanud 85 intsidenti ja 24 meremehe surma, märkis Cyprus Mail (Cyprus Mail). Suured naftatankerid veavad endiselt märkimisväärses koguses naftat, nii et väike läbijate arv ei tähenda, et eksport oleks seiskunud.

See aitab selgitada laevanduse ettevaatlikkust. Laevaomanikud, meeskonnad ja kindlustajad otsustavad iga reisi puhul, kas väina läbimine on piisavalt ohutu. Pärast kuudepikkuseid rünnakuid ootavad nad, kuni näevad laevu päevast päeva väina läbimas, enne kui usaldavad Teherani või Washingtoni teadaandeid.

Teheran on esitanud tingimusliku ajakava, Washington pole sellele avalikult vastanud. Wall Street Journali teatel võib vastus olla eitav, kuid selleks viidatud ametnike nimesid ei avaldatud. Väina avamisest annab märku korrapärase laevaliikluse taastumine. Selle kinnitab iga päev väina läbivate laevade arv.