Iirimaa juhib EL-i turureeglite koondamist

Iirimaa rahandusminister Simon Harris juhib läbirääkimisi EL-i finantsreeglite paketi üle, mis võib muuta väärtpaberitega kauplemist ja järelevalvet kogu liidus. Harris tahab kokkulepet oktoobriks (RTE). Iirimaa võttis 1. juulil üle EL-i nõukogu roteeruva eesistumise, mis tähendab, et Dublin juhib ministrite kohtumisi, kus liikmesriigid õigusaktide üle läbi räägivad. Keeruliseks teeb olukorra see, et Iirimaa kuulub nende riikide hulka, keda kavandatavad muudatused kõige otsesemalt puudutavad.

Miks Euroopa tahab kapitaliturge ümber ehitada

Euroopa majapidamised hoiavad liiga suure osa säästudest pangahoiustel, kus tootlus on väike. Ettevõtted, kes tahavad aktsiate või võlakirjade müügiga raha kaasata, peavad endiselt arvestama 27 riigi erinevate maksu-, maksejõuetus- ja järelevalvereeglitega (Euroopa Komisjon, EL-i nõukogu). Kapital ei liigu üle piiride sama vabalt nagu kaubad.

Lahendusena pakutakse turuintegratsiooni ja järelevalve paketti, mis muudab 17 EL-i õigusakti väärtpaberite kauplemise, kliiringu ja järelevalve kohta (Euroopa Parlament). Paketi loogika on lihtne: kui Pariisis asuv EL-i väärtpaberiturujärelevalve ESMA suunab riiklikke järelevalveasutusi reegleid ühtlasemalt rakendama, on ettevõtetel välisriikidest kapitali kaasata lihtsam ja investoritel selgem, et sama toodet kontrollitakse eri riikides ligikaudu samade põhimõtete järgi (A&O Shearman).

Iirimaa huvide konflikt

Dublinis tegutseb üks Euroopa suuremaid fondihalduse tugiteenuste keskusi. Iiri eurosaadik Regina Doherty sõnastas mure otse: Iirimaal on „kohutavalt palju registreeritud investeeringuid" ning riik ei taha, et „keegi teine seda haldaks või muudaks turgu nii, et see kapital muutuks liikuvaks". ESMA võimu suurendamine „sobib võib-olla suurepäraselt Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliale ja teistele, kes tahavad osa meie pirukast, aga majanduslikult ei sobiks see Iirimaale" (RTE).

Praegusest killustatusest võidavad üsna konkreetsed rühmad: fondide administraatorid, vastavuskontrolli juristid, regulatsioonispetsialistid ja maksunõustajad Dublinis ja Luxembourgis. Nende töö tekib just sellest, et iga riik korraldab järelevalvet veidi erinevalt. Kui need funktsioonid liiguvad EL-i tasandile, liigub ka osa tööst.

Harris möönab, et ESMA vajab „suuremat rolli", kuid Iirimaa „ei toeta tsentraliseeritud järelevalve ideed, kindlasti mitte lihtsalt tsentraliseerimise enda pärast" (European Business Magazine). Tema sõnum teistele pealinnadele on, et „kui liigub ainult üks pool, siis kokkulepet ei tule" (Irish Times).

Surve on siiski olemas. EL-i kuus suurimat majandust toetavad osa järelevalvepädevuse viimist ESMA-le. Otsus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab, et selle saab vastu võtta 15 riiki, kes esindavad 65% EL-i elanikkonnast; ühehäälsust pole vaja (EL-i nõukogu, Irish Times). Iirimaa ei saa paketti üksi blokeerida. Eesistujana saab ta aga kujundada kompromissi.

Lõhe ei jookse suurte ja väikeste riikide vahelt

Prantsusmaa näeb küsimust mastaabis: ühtne järelevalve muudaks EL-i turud maailmas atraktiivsemaks ning Prantsuse järelevalveasutus seob projekti konkurentsivõime, mitte riikliku pädevuse kaotusega (AMF). Luxembourg jagab Iirimaa soovi kaitsta oma finantskeskust ning eelistab, et ESMA survestaks riiklikke järelevalveasutusi ühtlasemale praktikale, mitte ei hakkaks fonde otse kontrollima (CSSF).

See vahe ongi läbirääkimiste tuum. Fondisektori esindusorganisatsioon EFAMA tõmbab piiri selgelt: ta toetab lihtsamaid piiriüleseid reegleid, kuid nimetab varahaldurite otsest ESMA järelevalvet „põhjendamatuks" ja konkurentsivõime eesmärkidelt tähelepanu kõrvale juhtivaks (EFAMA). Üks asi on panna 27 riiklikku järelevalveasutust samu reegleid ühtlasemalt rakendama. Teine asi on asendada need ühe EL-i asutusega.

Majapidamistele lubatakse laiemat ligipääsu investeerimistoodetele ja säästude paremat pikaajalist tootlust. Hoiustelt turgudele liikumine tähendab aga ka riski võtmist. Iirimaa keskpank on rõhutanud käitumisriske: huvide konflikte, sobimatute toodete müügisurvet ja digitaalseid lahendusi, mis pigem segavad kui selgitavad (Iirimaa keskpank). Lahtine on, kas võidu saavad tavalised säästjad või eelkõige finantsvahendajad.

Euroopa jõuab ikka ja jälle järeldusele, et kapitaliturud on killustunud. Seejärel selgub, et killustatus kaitseb kellegi ärimudelit. Harrisel on kuus kuud, et välja selgitada, kelle oma.