Iirimaa loobub ÜRO mandaadi nõudest

Iirimaa valitsus esitab sel kuul eelnõu, mis võtab ÜRO Julgeolekunõukogult sisulise veto Iiri sõdurite välismissioonide üle. 2026. aasta kaitse seaduse muutmise eelnõu läheb sellest kaugemale: kuni 50 sõduriga missioonide puhul kaob ka Dáili ehk parlamendi hääletuse nõue. Otsustajaks jääb valitsus (RTÉ).

Eelnõu lammutab Iirimaal nn kolmekordse luku. Seni pidi enam kui 12 sõduri saatmiseks välismaale olema kolm tingimust: valitsuse heakskiit, parlamendi otsus ja ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat. Välis- ja kaitseminister Helen McEntee eelnõu kaotab ÜRO mandaadi nõude täielikult. Väiksemate missioonide puhul kaob ka parlamendi kontroll. See koondab sõdurite lähetamise otsuse täitevvõimu kätte ulatuses, mida Iirimaa pole seni proovinud.

Miks Venemaa veto loeb ja miks mitte

Valitsuse põhjendus on lihtne. Julgeolekunõukogu pole alates 2014. aastast andnud mandaati ühelegi uuele rahuvalvemissioonile, sest Venemaa ja Hiina on neid blokeerinud. Iirimaa sai seetõttu küll osaleda EL-i lahingugruppide väljaõppes, mis tähendab kriisidele reageerimiseks valmis hoitavaid rahvusvahelisi kiirreageerimisüksusi, kuid ei saanud neid kasutada.

Praktiline tagajärg ilmnes 24. mail, kui Julgeolekunõukogu lasi aeguda operatsiooni Irini mandaadil. Irini on EL-i Vahemere mereoperatsioon, mille eesmärk on tõkestada relvade ja inimeste ebaseaduslikku vedu. Iirimaa tõmbas oma inimesed kohe tagasi, kuigi operatsioonil oli EL-is lai toetus.

McEntee esitab küsimuse suveräänsusena: „Teiste riikide veto tõttu meid blokeeritakse” (kõne Dáilis). Samas on takistus seni olnud pigem tulevikurisk. Valitsus ise möönab, et Venemaa pole kunagi Iiri missiooni tegelikult vetostanud.

Kõik opositsioonierakonnad on eelnõu vastu. Sinn Féin nõuab rahvahääletust, väites, et Iirimaa EL-i aluslepingute ratifitseerimisega kaasnesid kaudsed neutraalsusgarantiid (Sinn Féin, Irish Times). McEntee vastab, et kolmekordne lukk on tavaline seadus, mitte põhiseaduslik reegel, ning selle muutmiseks pole rahvahääletust vaja. Fianna Fáili ja Fine Gaeli koalitsioonil on Dáilis mugav enamus, kuid neutraalsusplatvormil valitud president Catherine Connolly on öelnud, et saadab eelnõu põhiseaduslikkuse kontrolliks ülemkohtusse.

Euroopa neutraalsed riigid liiguvad eri suundades

Euroopa allesjäänud neutraalsed riigid ei liigu enam ühes rütmis. Austria kantsler Christian Stocker ütles mais, et „neutraalsus ei kaitse meid”, ja toetas sügavamat Euroopa kaitsekoostööd. Küsitlused näitavad vastuolu: 88% austerlastest peab neutraalsust rahvusliku identiteedi osaks, kuid 81% toetab EL-i ühist kaitsepoliitikat. Austria neutraalsus on kirjutatud põhiseadusse, mistõttu on selle muutmine palju raskem kui Iirimaa seaduseparandus.

Malta on teises otsas: ta on ainus EL-i liikmesriik, mis ei osale PESCO-s ehk alalises struktureeritud kaitsekoostöös, kuhu kuulub 26 liikmesriiki 27-st. 31. mail lõppenud valimistel ei maininud neutraalsust kumbki suur erakond. Rootsi liikus aga täisringi: 2022.–2024. aastal loobus ta sõjalisest mitteühinemisest ja liitus NATO-ga ning valmistab nüüd ette seadust, mis lubab NATO operatsioone Rootsi territooriumilt ilma parlamendi eelneva heakskiiduta.

Mille eelnõu lahtiseks jätab

Iirimaa pole teatanud, kas ta annab üksusi EL-i kiirsiirmisvõime jaoks. See on 5000-liikmeline jõud, mis on tegutsenud alates 2025. aasta maist. Uus seadus nõuab, et missioonid vastaksid „ÜRO põhikirja põhimõtetele”, kuid ei loo korda, mille järgi hinnata, kas konkreetne EL-i operatsioon ilma ÜRO mandaadita sellele nõudele vastab. Põhimõtte ja menetluse vahele jääb suur tõlgendusruum.

Iiri valijad seda pööret ei vea. Ukraina sõda on nende prioriteetide seas 1% tasemel, kaugel maas eluasemest ja elukallidusest. Valitsus saab peagi õigusliku võimaluse sõdureid välismaale saata. Ta pole veel öelnud, kuhu ja milleks.