Iirimaa €1.622tn eelarve kärbib ELi ühisprogramme

Iirimaa teeb ettepaneku, et EL kulutaks aastatel 2028–2034 2025. aasta hindades kuni 1,622 triljonit eurot. Seda on 141 miljardit eurot vähem, kui taotles Euroopa Komisjon (Nõukogu läbirääkimisraamistik). Eelnõu kaitseb riikidele põllumajandustoetusteks ja piirkondade arendamiseks eraldatavaid summasid ning kärbib kõige rohkem ELi tasandil ühiselt juhitavaid programme. Väiksemat eelarvet soovivad valitsused on siiski vastu. Kokkulepe kujundab Euroopa põllumajanduse, vaesemate piirkondade, teadusuuringute ja kaitse rahastamist 2030. aastate keskpaigani.

Iirimaa juhib valitsustevahelisi kõnelusi, sest riigil on praegu ELi Nõukogu roteeruv eesistumine. „Läbirääkimisraamistik” on kokkuleppe aluseks mõeldud eelnõu, mis ei kohusta kedagi. Selles visandatud pikaajaline eelarve seab aastased kululaed. Nende piires kokkulepitavad aastaeelarved määravad, millised summad võetakse kohustuseks ja makstakse välja (aluslepingu artikkel 312).

Kuidas kärped jaotuvad

Iirimaa sõnul kaitseb eelnõu põllumajanduse, piirkondade ja kalanduse rahastust, mida enamik valitsusi on soovinud säilitada, ning jätab raha ka uutele prioriteetidele (Iirimaa eesistumise teade). Arvud kinnitavad väite esimest poolt. Euroopa Komisjoni kavaga võrreldes väheneb teadusuuringute, tööstuse ja kaitse eelarverida 12,8%. Põllumajandustoetuste ja ühtekuuluvusraha eelarverida kahaneb vaid 3,4%. Ühtekuuluvusraha aitab vähendada piirkondade arenguerinevusi (Nõukogu lisa).

See vastab 17 riigi juhi nõudele kaitsta põllumajanduse ja ühtekuuluvuse rahastust (Politico). Põllumajandustootjate sissetulekutoetuse tagatud maht jääb suuresti puutumata, umbes 261 miljardi euro juurde (Nõukogu lisa). Kokkulepet pole veel saavutatud, kuid eelnõu prioriteedid on selged.

Kuus valitsust tahtsid teistsugust lahendust. Saksamaa, Madalmaad, Austria, Taani, Soome ja Rootsi nõudsid augustis märksa väiksemat eelarvet ning soovisid rahastada kaitset ja konkurentsivõimet olemasolevaid vahendeid ümber jagades (ühisavaldus). Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et Iirimaa ettepaneku suurus ei sobi kokkuleppe aluseks (Tagesschau). Ka Taani rahandusminister Peter Hummelgaard kritiseeris prioriteetide valikut. Tema hinnangul pääsevad põllumajandus ja piirkonnad kärbetest kergemini, samal ajal kui konkurentsivõime ja julgeolek kannavad suuremat kärpekoormat (Politiken).

Kes saab kokkuleppe blokeerida ja kes seda mõjutada

Euroopa Parlamendi eelarveläbirääkimiste eest vastutavad saadikud lükkasid raamistiku tagasi vastupidisel põhjusel. Nende sõnul jääks eelarve tegelik kulutusvõime inflatsiooni ja võla tagasimaksete arvestamisel praegusest väiksemaks (Euroopa Parlament). Eelarves on ette nähtud ka 149,296 miljardit eurot ELi ühise pandeemiataastelaenu tagasimaksmiseks. See raha ei lähe uute projektide rahastamiseks (Nõukogu lisa). See summa üksi ei tõesta parlamendisaadikute võrdlust, kuid eelarve kogusumma jätab uute projektide jaoks kasutada olevast rahast suurema mulje.

Otsustusõigus on ebaühtlaselt jaotunud. Ükskõik milline liikmesriik saab lõpliku kokkuleppe vetostada. Euroopa Parlament ei saa eelarvet muuta, kuid võib selle heakskiitmisest keelduda (aluslepingu artikkel 312). Juhid arutavad Iirimaa eelnõu 15.–16. oktoobri tippkohtumisel. Kohtumine võib kõneluste suunda mõjutada, kuid otsust ei tee (Euroopa Ülemkogu).

Linnad tahavad kaasa rääkida, mitte ainult raha saada

Pealinnade linnapead juhivad tähelepanu eraldi ohule. Enne eelarve kogumahu kinnitamist tahavad nad teada, kuidas kärped linnu mõjutaksid, ning nõuavad, et omavalitsused osaleksid ELi programmide kavandamises ja elluviimises (EUNews). Nende pöördumine esitati enne Iirimaa eelnõu ja see oli suunatud kuue valitsuse kärpeplaanile. Haag linnapea kirjutas sellele alla, kuigi Madalmaade valitsus kuulub nende kuue hulka.

Praegu peab iga riik suunama vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi rahast linnaprojektidesse, mille valimisel osalevad linnavõimud (Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus). Komisjon tahab koondada need vahendid iga riigi partnerluskavasse, mille koostab riigi valitsus. Euroopa Parlamendi uuringuteenistus vaatas ettepanekud läbi veebruaris, mitu kuud enne Iirimaa eelnõu, ega leidnud neis linnade rahastuse miinimumile uut tagatist (uuringuteenistuse ülevaade). Linnad kardavad, et regionaalraha jääb riigi partnerluskavasse alles, kuid nende kindel osakaal ja võimalus ise projekte valida kaovad märkamatult.

Linnapead ei saa kokkulepet vetostada ega oma häälega heaks kiita. Nende mõju sõltub Euroopa Parlamendi saadikutest ja liikmesriikide ministritest, kes koostavad fondide eeskirjad ühiselt, nagu nad tegid praeguste regionaalfondi reeglite puhul. Iirimaa eelnõu kaitseb riikide eraldisi ühiste programmide kärpimise arvelt, kuid pole veennud valitsusi, kes saavad kokkuleppe blokeerida. Kas linnadele jääb tagatud osa, otsustavad partnerluskavade reegleid koostavad seadusandjad. Läbirääkimisraamistik seda ei määra.