Iirimaa eelarvekava kärbib julgeolekut ja teadust

Iirimaa 141 miljardi euro kärpeplaan jagab ELi prioriteete

Iirimaa teeb ettepaneku piirata ELi kulutused aastatel 2028–2034 2025. aasta hindades 1 622 miljardi euroga. See on umbes 141 miljardit eurot ehk 8% vähem, kui taotles Euroopa Komisjon (Nõukogu läbirääkimisraamistik, ÜPP reform). Eelnõu kaitseb põllumajanduse ja piirkondade rahastust, kuid kärbib rohkem teadus- ja julgeolekuvaldkonna ning väljaspool ELi tehtavaid kulutusi. Juhid arutavad kava 15.–16. oktoobri tippkohtumisel, mis algab täna (Iirimaa eesistumine).

Iirimaa koostas eelnõu, sest juhatab praegu ELi Nõukogu tööd, kus liikmesriikide valitsused läbi räägivad. Eesistujariik saab summad läbirääkimislauale panna, kuid otsustavad valitsused. Uudiste pealkirjades toodud kogusummad erinevad, sest osa neist arvestab prognoositava inflatsiooniga. Inflatsiooni arvestades ulatub Iirimaa pakutud ülempiir umbes 1 826 miljardi euroni (Brussels Signal).

Põllumajandus saab väiksema kärpe, julgeolek ja teadus suurema

Euroopa Komisjoni kavaga võrreldes väheneb kõigi suuremate valdkondade rahastus, kuid kärped jagunevad ebaühtlaselt. Põllumajanduse ja vaesemate piirkondade rahastus väheneb 3,4%, konkurentsivõime ja julgeoleku oma 12,8%. Kõige rohkem kärbitakse kulutusi väljaspool ELi (Euronews). Programmide lõikes püsib põllumajandustootjate sissetulekutoetus umbes 261 miljardi euro juures, samal ajal kui ELi teadusrahastu Horizon Europe’i maht väheneb 154,882 miljardilt 140 miljardile eurole (Nõukogu tabel).

Sellist jaotust nõudsid 2. oktoobri kirjas 17 riiki: põllumajanduse rahastus ja ühtekuuluvusrahastus, millega suunatakse raha vaesematesse piirkondadesse, tuleb säilitada. Algatust vedasid Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Rumeenia president Nicușor Dan (Politico). Kärbete vastaste ring on sellest ajast laienenud, kirjutasime sel nädalal (To Brief).

Saksamaa kaks nõudmist lähevad vastuollu

Saksamaa tahab väiksemat eelarvet. Kantsler Friedrich Merz ütles 10. oktoobril, et ettepaneku maht ei võimalda kokkulepet. Saksamaa ja veel viis valitsust soovivad kärpeid mitmesaja miljardi euro ulatuses (Saksamaa valitsus, kuue valitsuse avaldus).

Merz tahab samal ajal seada esikohale julgeoleku ja konkurentsivõime. Iirimaa kärpis just neid valdkondi kõige rohkem, et säästa põllumajandust. Kui eelarve kogumaht väheneb veel ja julgeoleku rahastust suurendatakse, tuleks uuesti läbi rääkida põllumajanduse ja piirkondade rahastuse üle, mille kaitseks on koondunud 17 valitsust.

Sama vastuolu paistab Soome seisukohas. Peaminister Petteri Orpo tahab väiksemat eelarvet, kuid vaidleb vastu kaitse- ja teaduskärbetele (Soome valitsus).

Euroopa Parlament liigub teises suunas ning selle nõusolek on eelarve vastuvõtmiseks vajalik. Ülempiiri sisse on arvestatud ka 149,296 miljardit eurot ELi pandeemiaaegse laenu tagasimaksmiseks; selle summa eest uusi projekte ei rahastata (Nõukogu läbirääkimisraamistik). Parlamendi pealäbirääkijate hinnangul võimaldab kava pärast tagasimakset ja inflatsiooni rahastada vähem kui praegune eelarve (Euroopa Parlament).

Igal pealinnal on vetoõigus

Kõik 27 liikmesriigi valitsust peavad eelarve heaks kiitma. Euroopa Parlamendi saadikud saavad selle tagasi lükata, kuid mitte muuta. ELi uued tuluallikad vajavad ühehäälset heakskiitu ja ratifitseerimist igas liikmesriigis (ELi toimimise lepingu artikkel 312, artikkel 311).

Tuluallikate valik määrab, kes maksab. Iirimaa jättis kavasse viis ettepanekut ELi uute maksude kohta, sealhulgas tubaka ja suure süsinikuheitega impordi maksustamise. Need tooksid aastas umbes 55 miljardit eurot (Iirimaa eesistumine). Need tulud ei eelda liikmesriikide riigieelarvetest lisaraha. Prantsusmaa Euroopa asjade minister Benjamin Haddad ütles, et Pariis ei toeta eelarvet ilma ulatusliku uute tulude paketita (BFMTV). Berliini pressiesindaja ütles augustis, et kärpeid on vaja sõltumata sellest, millistes tuludes kokku lepitakse (Saksamaa valitsuse briifing).

Eelnõus on Ukraina liitumiseks ja ülesehituseks ette nähtud kuni 88,869 miljardit eurot. Summa jääb tavapärasest eelarvelaest välja ning selle kohta märgitakse, et otsus on veel tegemata (Nõukogu läbirääkimisraamistik). Vetoõiguse mõju paistab ka eraldi vaidluses. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles 14. oktoobril, et riik tahab jääda kõrvale igast uuest ELi laenust Ukrainale. Ta vaidles vastu ka sellele, et Slovakkia eelarvetaotluste toetamine seotaks laenus osalemisega (TASR).

Laenu summat ega õiguslikku vormi pole veel kindlaks määratud, seega ei seo miski seda ametlikult eelarvega. Fico kasutab laenuküsimust sellest hoolimata survevahendina.

Iirimaa ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa soovivad poliitilist kokkulepet 2026. aasta lõpuks (Iirimaa eesistumine). Iirimaa eelnõu näitab, et väiksema eelarve korral, mis kaitseb põllumajandust ja piirkondi, langevad kärped julgeolekule ja teadusele. Saksamaa tahab veel väiksemat eelarvet ning julgeolekurahastust kaitsta, kuid pole avalikult öelnud, kust lisakärpeid teha. Iirimaa esitatud arvude põhjal ei saa mõlemat nõudmist täita, kui Berliin pole valmis kärpima põllumajanduse ja piirkondade rahastust.