Iirimaa €141bn kärpekava tabab kaitset ja välispoliitikat

Iirimaa ettepanek EL-i 2028–2034. aasta eelarve kohta vähendaks Euroopa Komisjoni kava 141,045 miljardi euro ehk umbes 8% võrra (Nõukogu läbirääkimisdokument). Riigijuhid arutasid ettepanekut esimest korda 15. oktoobril, kuid kokkulepet ei sündinud (Euronews). Dokument tõi esile vastuolu: eelarve vähendamist nõudvad valitsused tahavad samal ajal julgeolekule rohkem raha, samal ajal kui suur rühm teisi riike kaitseb kulusid, mida selleks kärpida tuleks.

Iirimaa on EL-i Nõukogu eesistuja. Seda kuue kuu kaupa vahetuvat rolli täitev riik juhib liikmesriikide ministrite kohtumisi. Iirimaa esitas 10. oktoobril „läbirääkimisraamistiku” ehk summasid ja rahastuse jaotust koondava aruteludokumendi, mis ise midagi ei otsusta. Selles pakutakse seitsmeks aastaks kulukohustusi 1 622,011 miljardi euro ulatuses 2025. aasta hindades, võrreldes Euroopa Komisjoni kavandatud 1 763,056 miljardi euroga (Nõukogu läbirääkimisdokument).

Ettepanekut ei pandud hääletusele. Juhid leidsid, et see ei vii neid kokkuleppele lähemale, ja palusid Euroopa Ülemkogu eesistujal António Costal otsida „õigeaegset kokkulepet” (Euronews).

Suuremad rahastajad tahavad väiksemat eelarvet, kuid mitte vähem julgeolekut

Kuus EL-i eelarvesse enim panustavat valitsust, sealhulgas Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi, nõudsid 28. septembril Iirimaale saadetud kirjas mitmesaja miljardi euro suurust kärbet (RTÉ). Kantsler Friedrich Merz nimetas tippkohtumisel Iirimaa kärpekava sammuks õiges suunas, kuid ütles, et Saksamaa nõudmistest jääb see kaugele (Saksamaa valitsus). Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles, et tema riik lükkab kava tagasi, sest eelarve on endiselt liiga suur (Reuters).

Sama riikide rühm tahab aga, et Brüssel teeks julgeoleku tugevdamiseks rohkem. Madalmaade peaminister Rob Jetten ütles parlamendis, et Iirimaa kärped tabavad konkurentsivõimet, innovatsiooni ja kaitset — valdkondi, mida tema sõnul peaks EL tugevdama (Tweede Kamer).

Jetteni hinnang vastab kava sisule. Iirimaa kärpis vähe põllumajanduse ja vaesemate piirkondade rahastust, kuid märksa rohkem tööstuse, kaitse ja välispoliitika kulusid. Põllumajanduse ja regionaaltoetuste eelarve väheneks 3,4%, konkurentsivõime ja julgeoleku rahastus 12,8% ning välistegevuse kulud 17,4% (Nõukogu läbirääkimisdokument).

Euroopa Parlament, kelle nõusolekut on lõpliku eelarve vastuvõtmiseks vaja, kritiseerib kava vastupidisest suunast. Parlamendi neli juhtläbirääkijat ütlesid, et 8% kärbe vähendaks EL-i võimet investeerida kaitsesse ja toetada partnereid mujal maailmas (Euroopa Parlament). Piiririikide jaoks on kärpe mõju konkreetne. Leedu president Gitanas Nausėda oli vastu sõjalise liikuvuse rahastuse vähendamisele. See raha läheb teedele ja raudteedele, mida mööda vägesid liigutatakse (15min).

Põllumajandus- ja regionaalraha kaitsjad

Itaalia ja Rumeenia on koondanud 17 valitsust „Ühtekuuluvuse sõprade” rühma, mis on saanud nime EL-i vaesemate piirkondade rahastamise järgi (Itaalia valitsus). Rühm tahab säilitada nii rahastuse mahu kui ka selle kasutamise reeglid. Samuti soovitakse kaotada tagasimaksed ehk soodustused, mis vähendavad mõne jõukama riigi osamakseid. See viib rühma otsesesse vastuollu mitme suurima rahastajaga.

Iirimaa jättis iga riigi rahastuse kogusumma samaks, kuid koondas fondid riigi kohta ühte riiklikku kavasse (Nõukogu läbirääkimisdokument). Nii liiguks otsustusõigus rohkem riikide pealinnadesse. Brüsseliga otse suhelnud piirkonnad kardavad mõju kaotada. Seetõttu nõuab ühtekuuluvusrühm lisaks rahastussummadele ka seniste kasutusreeglite säilitamist (Itaalia valitsus).

Igal pealinnal on veto, kuid kulutused ei katke järsult

Seitsmeaastase eelarveraamistiku vastuvõtmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust ja Euroopa Parlamendi nõusolekut (EUR-Lex). Iga valitsus saab kokkuleppe blokeerida, mis annab mõlemale poolele võimaluse läbirääkimisi pidurdada. Ajakava survet eriti ei lisa. Kui uut raamistikku pole 1. jaanuariks 2028 vastu võetud, jäävad aluslepingu järgi kehtima praeguse raamistiku viimase aasta kulutuste ülemmäärad (EUR-Lex).

Senised seisukohad viivad selge järelduseni. Iirimaa eelnõu praegusel kujul ei ühita väiksemat kogueelarvet ja suuremaid julgeolekukulusid, sest kärped tabavad tugevalt konkurentsivõime ja julgeoleku ning välistegevuse rahastust. Kokkuleppeks peab vähemalt üks pool järele andma. Suuremad rahastajad võiksid leppida suurema kogueelarvega, ühtekuuluvusrühm sügavamate kärbetega põllumajandus- ja regionaaltoetustes või võiksid mõlemad pooled oma nõudmisi vähendada. Costa saab kompromissi sõnastada, kuid mitte valitsustele peale suruda, sest igaühel neist on veto. Merz, Jetten ja Kristersson peavad ütlema, kui suure kogueelarvega nad nõustuksid, kui julgeolekurahastust suurendatakse. Ühtekuuluvuse sõbrad peavad omakorda selgitama, kas osa nende rahastusest võib mujale suunata.