Itaalia lubas Poolas peatatud kauba Venemaale

Itaalia toll vormistas Venemaale suunduva saadetise sanktsioonierandi alusel. Poola ametnikud peatasid kauba ELi piiril ja saatsid selle tagasi. Seejärel vormistas Itaalia toll saadetise teist korda ning lubas selle Itaalia sadamast Venemaale teele, selgub 10. novembril avaldatud Euroopa Kontrollikoja raportist. ELi sanktsioonid on Venemaaga otsekaubandust järsult vähendanud, kuid iga riigi toll otsustab kauba väljaveo üle ise. Euroopa Komisjon ütleb, et tal pole õigust üksikut tollivormistust tühistada.

Euroopa Kontrollikoda on ELi sõltumatu auditeerimisasutus. Kontrollikoda uurib, kuidas kasutatakse ELi raha ja rakendatakse liidu reegleid, kuid raporti järeldustel pole õiguslikku jõudu ning raport ei tõenda kuritegu. Avaldatud kirjelduses ei nimetata kaupa, eksportijat, lõppkasutajat ega Itaalia ametnikke, kes saadetise vabastasid. Ükski karistus ega kohtuotsus pole tunnistanud reeksporti ebaseaduslikuks.

Üks toll peatas, teine lubas läbi

Eksportija tugines määruse (EL) nr 833/2014 erandile. See on peamine ELi õigusakt, millega piiratakse kaubandust Venemaaga, ja lubab mõnel kitsal juhul kaupa mittesõjaliseks kasutuseks eksportida. Eksportijad deklareerivad erandi ise ega pea selleks enne luba taotlema (Euroopa Komisjoni tolliküsimuste ja vastuste dokument). Itaalia toll nõustus deklaratsiooniga, mistõttu eraldi ekspordiluba polnud vaja (Euroopa Kontrollikoja raport).

Kaup allub tollijärelevalvele, kuni see füüsiliselt EL-ist väljub. Reegel võimaldab väljumiskoha tolliametnikel peatada saadetise, mille teine riik on juba vabastanud (Euroopa Komisjoni tolliküsimuste ja vastuste dokument). Poola ametnikud tegidki nii ja saadetis läks tagasi Itaaliasse. Itaalia toll tühistas algse deklaratsiooni, vormistas kauba uuesti ja lubas selle välja viia.

Avaldatud raportist ei selgu, mille vastu Poola ametnikud vaidlesid ega kas Itaalia lahendas selle küsimuse enne teistkordset vabastamist. Itaalia tolli otsused tekitasid vastuseisu ka mujal. Leedu toll peatas veel ühe saadetise, mille Itaalia oli sama erandi alusel vabastanud, kirjutas Rapporteur. Mis saadetisest edasi sai, pole teada.

Audiitorid hoiatavad, et eksportijad võivad valida tolliasutuse, mis on erandi suhtes leebem. Ainuüksi marsruut ei tõenda, et ka see eksportija nii toimis. Poola ja Itaalia ametnike erimeelsust ei lahendanud ükski kõrgem asutus. Euroopa Komisjon ütles audiitoritele, et üksikud tollivormistused kuuluvad liikmesriikide pädevusse ja tal puudub õigus sekkuda (Bursa).

Kaubavahetus kahanes, kontrollid ei ühtlustunud

Sanktsioonid on mõju avaldanud. ELi ja Venemaa kaubavahetus langes 252,8 mlrd €-lt 2021. aastal 58,3 mlrd euroni 2025. aastal ning Venemaa kaitsetööstusele kõige vajalikumate kaupade otseeksport on alates 2023. aastast peaaegu lakanud (Euroopa Kontrollikoja raport). Audiitorid ei pea sanktsioone kogu languse põhjuseks ega oska öelda, kui palju nõrgestas see Venemaa võimet sõda pidada.

Riigid ei kontrolli saadetisi ühtmoodi. Bulgaaria tollis ei registreeritud alates 2022. aastast ühtki rikkumist teiste liikmesriikide kauba väljaveol, Läti toll aga registreeris ainuüksi 2024. aastal umbes 2100 nõuetele mittevastavat saadetist (Euroopa Kontrollikoja raport, Eurocom). Ühtse arvestuse puudumine kontrollitud saadetiste kohta tähendab, et erinevus ei tõenda, nagu laseks Bulgaaria kauba kontrollimata läbi. Riikide järelevalvet ei saa aga kindlalt võrrelda.

Osa probleemist peitub õigusaktide sõnastuses. Tolliõigus ja sanktsioone reguleerivad õigusaktid kasutavad mõnikord erinevaid termineid ning Euroopa Komisjoni juhised on nõuandvad, mitte siduvad. Ühes tolliasutuses kehtivana näiv erand võib järgmisel piiril kahtlusi tekitada.

Kelle käes on otsustusõigus?

Võimude jaotus selgitab, miks vaidlus jäi lahenduseta. Valitsused võtavad sanktsioonid ühiselt vastu ELi nõukogus, kus otsustavad liikmesriikide ministrid. Riikide ametnikud kontrollivad saadetisi, hindavad erandite sobivust ja menetlevad rikkumisi. Audiitorid soovitavad Euroopa Komisjonil täpsustada ebaselgeid reegleid ja analüüsida riikide erinevusi 2027. aastaks ning kehtestada 2028. aastaks ühised järelevalvekriteeriumid (Euroopa Kontrollikoja raport, Paperjam). Need on soovitused, mida audiitorid ei saa kohustuslikuks teha.

Euroopa Komisjon vastab, et on juba tõhustanud koordineerimist ja juhiseid, ning viitab uuele ELi sanktsiooniametile (ANSA). Koordineerimine ja juhised mõjutavad seda, kuidas ametnikud reegleid tõlgendavad. Komisjoni sõnul jääb saadetise vabastamise otsus siiski riigi ametnikele.

Sanktsioonid on Venemaaga otsekaubandust tugevalt vähendanud, kuid erandi tegelik ulatus sõltub kõige leebema tolliasutuse tõlgendusest. Poola vastuväide ei takistanud Itaalia tollil saadetist vabastamast ning kehtivate reeglite järgi polnud ühelgi ELi asutusel õigust nende erimeelsust lahendada.