Itaalia jätab SAFE-ist €6 miljardit kasutamata

Itaalia küsis Euroopa Komisjonilt kaitsehangeteks umbes 8-8,9 mld € laenu, ehk ligi poole 14,9 mld € mahust, mille Brüssel oli Roomale esialgu kõrvale pannud (Il Fatto Quotidiano, Eunews). Raha tuleb SAFE-ist ehk Security Action for Europe’i mehhanismist: 150 mld € suurusest programmist, mille kaudu EL laenab ühiselt turult ja annab liikmesriikidele kaitsehangeteks edasi odavamat krediiti, kui enamik neist üksi saaks. Brüssel saab laenuhinna alla tuua. Valitsused peavad siiski otsustama, kas nad tahavad selle võla oma bilanssi võtta.

Kontrast ilmnes samal päeval. Rumeenia sai SAFE-ist esimese 2,5 mld € makse ja suunab selle juba hangetesse: Lynxi jalaväe lahingumasinatesse, Mistrali õhutõrjesüsteemidesse ja Airbusi helikopteritesse (EC Romania, HotNews). Poola oli varem sõlminud 43,7 mld € kokkuleppe ja saanud 6,6 mld € eelfinantseeringut (European Commission, Notes from Poland). Riigid, kes liikusid varakult, muudavad laenud juba tellimusteks. Itaalia väiksem taotlus tõstatab varasema küsimuse: kas osa valitsusi üldse tahab kogu neile pakutud raha kasutada.

Koalitsioonikompromiss, mitte eelarveloogika

2025/1106 nõukogu määrusega loodud SAFE ei ole toetusprogramm. Iga euro, mille Rooma selle kaudu laenab, muutub Itaalia riigivõlaks, mida Itaalia erakonnad peavad kodupoliitikas põhjendama.

Giorgia Meloni koalitsioonis jooksis eraldusjoon välisminister Antonio Tajani ja Matteo Salvini Lega vahelt. Forza Italiasse kuuluv Tajani toetas Rimini konverentsil avalikult täismahus taotlust, Lega seisis suuremale kaitseotstarbelisele laenamisele vastu. Rahandusminister Giancarlo Giorgetti tunnistas SAFE-i soodsaid tingimusi, kuid valitsus kärpis taotluse poole väiksemaks (Il Foglio). Tajani esitas taganemist prioriteetide ümberseadmisena: tema sõnul peab Itaalia Iraani konfliktiga seotud muutunud oludes rohkem investeerima tervishoidu ja sotsiaalpoliitikasse (Il Fatto Quotidiano, PAP). Avalikest allikatest ei selgu, kas otsuse taga oli Lega surve, rahandusministeeriumi ettevaatus või Meloni teadlik kompromiss. Tulemus on sama: Rooma küsis poole.

Hispaania näitab sama mustrit väiksemas mahus. Madrid taotles vaid 1 mld €, samal ajal kui koalitsiooni noorem partner Sumar on kaitsekulude suurendamisele avalikult vastu (EFE, El Confidencial). Odav EL-i laen ei tee kaitsevõlga sisepoliitiliselt valutuks.

Rooma järel ootab järjekord

Itaalia viivitus mõjutas ka teisi. SAFE-il on fikseeritud kogumaht. Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier oli nõudnud Itaalialt selgust, sest kasutamata raha takistab komisjonil seda teistele valitsustele ümber jagada (Euronews). Umbes 6 mld €, mille Itaalia lauale jättis, koos Ungari seni lahendamata taotlusega tekitab reservi, mille komisjon saab enne 2026. aasta lõppu teise taotlusvooruga uuesti avada (Euractiv, Council).

Poola valmistub selleks juba. Asekaitseminister Paweł Zalewski kinnitas, et Varssavi tahab teises voorus täiendava SAFE-raha pärast konkureerida (Bankier/PAP). Poola meedia hinnangul võib vabaneda kuni 10 mld €, kuid see sõltub Itaalia ja Ungari lõplikest numbritest ning jääb praegu oletuseks (RMF24).

Ungari juhtum on teistsugune. Uus valitsus vaatab korruptsioonikahtluste tõttu üle eelmise valitsuse kaitseinvesteeringute kava ning komisjon polnud Budapesti taotlust veel heaks kiitnud ajal, kui teiste riikide taotlused olid juba kinnitatud (Euronews HU). Ungari puhul on takistus valitsemiskvaliteedis, mitte koalitsioonivaidluses laenamise üle.

Kes esimesena kulutab, kujundab turgu

SAFE-i reeglid nõuavad, et hangetes oleks vähemalt 65% Euroopa või Ukraina päritolu sisu. See suunab lepinguid EL-is tegutsevatele tootjatele ja sobib Prantsusmaa pikaajalise eesmärgiga tugevdada Euroopa kaitsetööstuse iseseisvust (Council, CMS). Seetõttu ei tähenda kiire laenukasutus üksnes relvastumist. Varased tellijad kujundavad kogu Euroopa tellimusraamatuid, tarnijasuhteid ja tootmisliine.

Brüsseli masin liigub: heakskiidud, lepingud ja esimesed maksed on jõudnud enam kui kümne riigini. SAFE soosib aga valitsusi, kes on valmis kaitsevõla kohe võtma. Itaalia näitas, et Rooma valmisolek ulatub poole peale. Kasutamata miljarditele leidub juba järgmisi soovijaid.