Itaalia võla intressikulu kasvab 30 miljardi euro võrra

Itaalia prognoosib, et maksab 2029. aastal riigivõlalt intressi 117,2 miljardit eurot. 2025. aastaga võrreldes on kasv 30 miljardit eurot: vastavalt 87,2 miljardilt eurolt 117,2 miljardile. Nii kirjutas Il Fatto Quotidiano, vahendades valitsuse 2. oktoobril parlamendile saadetud eelarveplaani (Il Fatto Quotidiano). Ajalehe esitatud prognoose pole ametliku tabeliga võrreldud, mistõttu võivad kümnendkohad veel muutuda. Oluline on suund: see piirab 2027. aasta eelarvevõimalusi, mida rahandusminister Giancarlo Giorgetti praegu kavandab.

Eelarveplaan annab raami: selles prognoositakse mitme aasta tulusid, kulusid ja intressimakseid. Tegelikud kulutused määrab hilisem eelarveseadus (AGI). Valitsuse heakskiidu järel nimetas Giorgetti plaani ettevaatlikuks lähenemiseks keerulisemaks muutunud oludes (To Brief).

Miks vana võlg kasvatab intressikulu järk-järgult

Riigi intressikulu sõltub rohkem võla kujunemisloost kui tänastest turuoludest. Kui investorid nõuavad kõrgemat tootlust ehk suuremat tulu selle eest, et nad praegu võlakirja ostavad, maksab Itaalia olemasolevatelt fikseeritud intressiga võlakirjadelt endiselt nende emiteerimisel kokku lepitud intressi.

Kõrgem hind jõuab riigikassani järk-järgult: siis, kui tähtajaks lunastatud võlakirjad asendatakse uutega või laenatakse raha eelarvepuudujäägi katteks. Seda nimetatakse refinantseerimiseks. Itaalia võla keskmine järelejäänud tähtaeg oli 2025. aasta lõpus 7,9 aastat, teatas Itaalia sõltumatu eelarvejärelevalve asutus parlamendi eelarveamet (UPB). Nii asendub igal aastal osa vanast, odavamast võlast uuega, mille intress sõltub parajasti kehtivatest turutingimustest.

Uue võla intressimäärasid kergitab kogu euroala, mitte üksnes kahtlus Itaalia maksevõime suhtes. Baaspunkt on üks sajandik protsendipunkti. EKP ehk Euroopa Keskpank leidis oma 2026. aasta kuuendas majandusülevaates, et euroala kümneaastaste võlakirjade tootluse ligikaudu 45 baaspunkti suurusest tõusust umbes 37 baaspunkti tulenes muutunud ootustest EKP tulevaste intressimäärade suhtes. Samal ajal püsisid riikide laenukulude erinevused üldjoontes stabiilsed (EKP). Itaalia maksab seega rohkem, sest laenamine kallines kogu euroalal, mitte sellepärast, et investorid oleksid Itaalia eraldi sihikule võtnud.

Võla osakaal kahaneb, intressikulu kasvab

Itaalia võlatase peaks jõudma 2027. aastal ligi 138,5 protsendini SKP-st, seejärel langema 2029. aastaks umbes 136,6 protsendini (Agenparl, Il Mattino). SKP ehk riigi aasta majandustoodangu väärtus arvutatakse jooksevhindades, enne inflatsiooniga korrigeerimist. Võla osakaal väheneb, sest majandus kasvab kiiremini kui võlg.

Väiksem võla osakaal ei vähenda võlakirjaomanikele võlgnetavat summat. Intressikulu peaks samal perioodil kasvama 3,8 protsendilt 4,6 protsendini SKP-st (Il Fatto Quotidiano). Üha suurem osa riigi loodud tulust läheb laenuandjatele, mitte pensionideks, haiglatele või koolidele.

Mida lisalaenamine kaasa tooks

Eelarveplaanist eraldi palus valitsus parlamendilt luba laenata rohkem, kui Itaalia EL-i eelarvereeglite järgi kokku lepitud kululagi lubab. Lisaraha läheks energia- ja kaitsekuludeks 2027. ja 2028. aastal ning ulatuks kahe aasta peale umbes 29 miljardi euroni (AGI, Agenparl).

Avaldatud ülevaatest ei selgu, kas intressiprognoos arvestab juba selle lisalaenamisega. Uus laen kannab võlakirjade müügi ajal kehtivat intressi ja selle eest tuleb maksta kogu võlakirjade kehtivusaja jooksul.

Raha kasutuse üle pole veel otsustatud. Euroopa Komisjoni suunised soovitavad energiakulude erandit kasutada hoonete renoveerimiseks ja energiatõhususe parandamiseks, mitte arvete hüvitamiseks või kütuseaktsiisi langetamiseks (Euroopa Komisjon). Kui Rooma suuniseid järgib, jõuab raha tõenäolisemalt renoveerimist lubada suutvate kinnisvaraomanike ja töid tegevate ettevõteteni kui üürnikeni. See järeldub suunistest, kuid raha jaotuse üle pole otsust tehtud.

Heakskiitmiseks on vaja suurt häälteenamust. Itaalia põhiseaduse artikkel 81 nõuab kavandatust suurema laenu võtmiseks erandlikel asjaoludel mõlema parlamendikoja absoluutset häälteenamust (Itaalia Senat). Parlamendi hääletus peaks toimuma 13. oktoobril (Corriere della Sera).

Avaldatud prognoosi järgi kasvab Itaalia aastane intressikulu 2029. aastani igal aastal, kuigi võla osakaal majanduses väheneb. Mõlemat suundumust mõjutavad ammu paika pandud võlakirjade lunastamiskava ja kogu euroalal kujunevad intressimäärad. Rooma ei juhi kumbagi. Arvud tuleb siiski ametliku tabeliga üle kontrollida. Enne hääletust peab rahandusministeerium parlamendile selgelt ütlema, kas intressiprognoos arvestab juba laenuga, milleks valitsus luba küsib.