Itaalia pensioni- ja intressikulu kasvab 21,54 mld €

Järgmisel aastal kasvavad Itaalia pensioni- ja võlaintressikulud kokku 21,54 miljardi euro võrra, enne kui valitsus on eelarvesse lisanud ühegi uue meetme (Repubblica, Il Fatto Quotidiano). Mõlemat kulurida kasvatavad hinnatõus ja varasem laenamine. Ülejäänud 2027. aasta eelarve, maksukärbetest peretoetusteni, tuleb nende kõrvale kujundada.

Kaks kulu kasvavad omasoodu

Arvud pärinevad mitmeaastasest eelarvekavast, mille valitsus kiitis heaks 2. oktoobril. Kava seab raami järgmisele eelarveseadusele, kuid ise uusi kulutusi ei kinnita (ANSA). Seni avaldatud summad pärinevad omavahel kooskõlalistest pressikajastustest; ministeeriumi algtabelit ei ole rida-realt kontrollitud. Varem kirjutasime, et kava näeb intressikulu kasvu ette veel aastateks (To Brief).

Riigivõla intressikulu kasvab prognoosi järgi 96,9 miljardilt eurolt 103,7 miljardile eurole (Il Fatto Quotidiano). See kulu muutub aeglaselt. Juba emiteeritud fikseeritud intressiga võlakirjade eest maksab riik emissiooni ajal kokku lepitud intressi. Intressimäärade tõus kasvatab kulu alles siis, kui riigikassa emiteerib uut võlga või asendab tähtajani jõudnud võlakirja.

Itaalia riigivõlakirjade keskmine lunastustähtajani jäänud aeg oli 2025. aasta lõpus 7,9 aastat, teatas Itaalia parlamentaarne eelarveamet (UPB) (UPB). Eelarvekava seostab osa järgmise aasta kulukasvust inflatsiooniga ning hilisemate aastate kasvu kõrgemate võlakirjatootlustega ehk tulumääradega, mida investorid riigile laenates nõuavad (AGI).

Võlakirjade tootlust mõjutavad osaliselt kogu euroala turud. EKP sel aastal avaldatud analüüs leidis, et suurem osa euroala kümneaastaste võlakirjade tootluse tõusust tulenes turgude muutunud ootustest EKP tulevaste intressimäärade suhtes (EKP). Analüüs käsitleb tervet euroala, mitte ainult Itaaliat. Sellest saab siiski teha kitsama järelduse: kui intressiootused kogu euroalal muutuvad, maksab rohkem võlga refinantseeriv valitsus eurodes rohkem.

Pensione korrigeeritakse hindade järgi ja iga tõus liidetakse alussummale, nii et see mõjutab kõiki järgmisi väljamakseid. Pensioni kuni neljakordse miinimumpensionini ulatuvat osa korrigeeritakse täies ulatuses, kõrgemale osale rakendub väiksem tõus (Il Messaggero). Väiksemate pensionide puhul katab eelarve kogu hinnatõusu. Suurema pensioni saajad kannavad osa sellest ise, sest nende pensioni ostujõud väheneb.

Il Messaggero andmetel hindab riigi raamatupidamisamet järgmise aasta hinnatõusukorrektsiooni maksumuseks üle 10 miljardi euro, kui esialgne inflatsiooniprognoos on 2,9% (Il Messaggero). Pensionikulu kokku kasvab prognoosi järgi 351,8 miljardilt eurolt 366,54 miljardile eurole (Repubblica). Need arvud näitavad eri asju. Esimene mõõdab olemasolevate pensionide hinnatõusuga korrigeerimise kulu. Teine sõltub ka pensionäride arvust, uutest pensionimääramistest ja pensionile jäämise mustritest; avaldatud andmetest ei selgu, kui palju kasvust tuleb inflatsioonist ja kui palju muudest teguritest.

Lisalaen, millel on tingimused

Valitsus taotles luba võtta 2027. ja 2028. aastal kummalgi aastal ligikaudu 14 miljardit eurot rohkem laenu, kui näeb ette Itaalia EL-iga kokku lepitud kulurada (Teleborsa, Primapagina News). Rahandusminister Giancarlo Giorgetti nimetas kava keerulises olukorras ettevaatlikuks (AGI). Lisaruumi jaotus on võrdne: energia ja kaitse saavad kumbki 0,3% SKP-st (Teleborsa).

Taotlus vajab parlamendi mõlema koja absoluutset enamust (Senate). Hääletus peaks toimuma 13. oktoobril, eelarveseadus tuleb esitada umbes 20. oktoobril (Corriere).

Energia jaoks mõeldud poolega kaasnevad tingimused. Euroopa Komisjoni juhiste järgi lähevad arvesse ainult investeeringud, näiteks hoonete renoveerimine ja energiatõhususe parandamine, mitte kodumajapidamiste energiaarvete hüvitised (European Commission). Millised kulud ka EL-i reeglite järgi paindlikkuse alla arvata saaks, lisalaen ja selle intressikulu kajastuvad endiselt Itaalia eelarves.

Lisalaen on seotud nõuetele vastavate energia- ja kaitsekuludega, mitte pensionide või intresside maksmisega. See ei tähenda, et ülejäänud eelarve oleks lukus: valitsus saab mujalt kärpida, tulusid suurendada või eelarveridu ümber tõsta. Kahe kulu kasv ei ole eelarvepuudujäägi prognoos, vaid näitab, millised kulud lisanduvad enne poliitiliste otsuste tegemist. Kui palju jääb ruumi maksukärbeteks ja perede toetamiseks, peab Giorgetti parlamendile selgitama, kui eelarveseadus umbes 20. oktoobril esitatakse (Corriere).