Itaalia taotleb €29 miljardit lisalaenuruumi

Itaalia valitsus soovib luba võtta aastatel 2027–2028 kokku umbes 29 mld € rohkem laenu, kui kokkulepitud eelarverada lubab. Raha läheks kaitse- ja energiaprojektidele (Teleborsa, ANSA). Raha pole veel kulutatud. Nõusoleku peavad andma nii parlament kui ka ELi rahandusministrid. Ka loa saamisel tuleb iga kasutatud euro laenata ja sellelt intressi maksta.

2. oktoobril taotles valitsus kummakski aastaks energiale 0,3% SKPst ja kaitsele veel 0,3%. Kokku teeks see ligikaudu 14 mld € aastas (AGI). Rahandusminister Giancarlo Giorgetti oli algul arvestanud umbes 36 mld € lisalaenuruumiga (Teleborsa).

Kogu vähendus puudutas kaitsekulutusi. Giorgetti oli kavandanud 2028. aastaks kaitsele laenuruumi 0,6% SKPst, kuid uus taotlus vähendab selle poole võrra, 0,3%ni. Vahe on umbes 7 mld € (Primapagina News). Giorgetti nimetas kava kaalutletud vastuseks keerulisele majandus- ja rahvusvahelisele olukorrale (AGI). Avaldatud dokumentidest ei selgu, kas otsust mõjutasid koalitsioonipoliitika, laenukulud või Brüsseli seisukoht. Augustis otsustas Rooma juba taotleda väiksemat osa ELi kaitseotstarbelistest laenudest, kui tal oleks olnud õigus saada (To Brief).

Mida lisalaen võlakoormusele tähendab

Itaalia riigivõlga väljendatakse osana jooksevhindades arvestatud SKPst ehk kogu majanduses aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtusest. Võla ja SKP suhe sõltub sellest, kui kiiresti majandus kasvab eurodes, sealhulgas inflatsiooni mõjul, aga ka intressikuludest ja iga aasta eelarvepuudujäägist ehk kulude ja tulude vahest. Valitsuse prognoosis kasvab reaalne majandus ehk inflatsioonist puhastatud SKP 2026. aastal 1% ja 2027. aastal 0,8% (La Repubblica, ANSA).

Nii aeglase kasvu korral ei pruugi SKP suurenemine lisalaenu mõju tasakaalustada. Ajakirjanduse hinnangud võlakoormuse tipule erinevad veidi ja ametlikke tabeleid pole veel avaldatud. Ühe väljaande andmeil ulatub võlg 2027. aastal 138,4%ni SKPst (Sky TG24).

Kes peab nõus olema

Itaalia põhiseaduse järgi vajab valitsus erakorralistel asjaoludel tavapärase eelarvesihi ületamiseks mõlema parlamendikoja absoluutset enamust (Senato). EL otsustab eraldi. ELi reeglid lubavad riigil kokkulepitud kulurajast ajutiselt kõrvale kalduda, kuid selleks peavad ELi rahandusministrid heaks kiitma Euroopa Komisjoni ettepaneku (EUR-Lex).

See heakskiit mõjutab Itaalia hindamist ELi eelarvereeglite järgi. Itaalia suhtes jätkub ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mis puudutab riike, kelle puudujääk ületab 3% SKPst. 2025. aastal oli Itaalia puudujääk 3,1% (Pagella Politica). Giorgetti esitluse järgi ulatub puudujääk 2027. aastal 3,5%ni (Adnkronos).

Giorgetti sõnul jääb puudujääk Brüsseli arvestuses alla 3%, kui sellest arvatakse maha 0,6 protsendipunkti lubatud kaitse- ja energiakulutusi (La Repubblica). See muudaks Itaalia hinnangut ELi reeglite alusel, kuid mitte riigi arvepidamist: ametlik puudujääk ei muutu ning laen ja intressikulu jäävad riigikassa kanda.

Hoonete energiatõhusus, mitte tänavused arved

Energiakulutusteks mõeldud laenuruumi kasutamisel kehtivad ranged piirangud. Euroopa Komisjoni juhis lubab raha kasutada vaid energiavarustuse kindluse ja energiasiirdega seotud kuludeks, näiteks hoonete renoveerimiseks ja energiatõhususe parandamiseks. Kütuseaktsiisi kärpimine, energiale fikseeritud hindade kehtestamine ja arvete otsene hüvitamine on välistatud (Build Up).

Valitsus pole öelnud, kes raha saab. Juhise põhjal võivad esimestena kasu saada kinnisvaraomanikud, nende palgatud ehitajad ja ettevõtted, kellel on seadmetesse investeerimiseks vaba raha. Üürnikud ja majapidamised, kellele talvised arved üle jõu käivad, vajavad eraldi abi, mida rahastatakse tavapäraste eelarvereeglite alusel.

Tegelikud maksud ja kulutused määrava eelarveseaduse eelnõu peaks valmima umbes 20. oktoobriks (Corriere della Sera). Sellest selgub, kuidas Rooma jagab energiakulutusteks mõeldud laenuruumi kodude, ettevõtete ja avalike hoonete vahel.

Brüsseli heakskiit annab Itaaliale loa kulutada, mitte raha. Iga toetatud soojustustöö või uus seade ostetakse laenurahaga ning intressikulu jääb Itaalia maksumaksjate kanda. Selle energiameetme abil ei saa vähendada majapidamiste tänavust talvearvet.