Kaliningradi tuumaähvardus tugineb tõendamata blokaadile

Venemaa hoiatas NATOt kirjalikult, et võib kasutada kõiki relvi, sealhulgas tuumarelvi, kui allianss püüab Kaliningradi, Poola ja Leedu vahele jäävat Venemaa eksklaavi, muust Venemaast ära lõigata. NATO eitab, et ähvardaks Kaliningradi, ning peasekretär ütles, et ei näe liitlaste territooriumile lähenevat rünnakut (Reuters). Moskva pole avaldanud tõendeid blokaadi kohta, mida ta enda sõnul kardab.

Mida noodis öeldakse

Hoiatus edastati mitteametlikus diplomaatilises noodis, mida Reuters nägi. Reutersi andmetel seob noot tuumarelva kasutamise Kaliningradi isoleerimise katsega ja viitab võimalusele, et konflikti alguses ründab Venemaa liitlasriikide otsustuskeskusi (The Moscow Times/Reuters). Tsiteeritud lõikudes ei nimetata ühtki operatsiooni, laeva ega ajakava.

Blokaadiväide jõudis avalikkuse ette teist kanalit pidi. Venemaa saatkonnad teatasid, et neil on andmeid NATO kavatsusest Kaliningrad õhu- ja mereteed pidi isoleerida, kuid andmeid ei avaldatud (AP/Daily News). Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa poliitikadokumendid näevad ette vastuse igale blokaadikatsele ning diplomaadid tuletavad seda Euroopa „tulipäistele” meelde (TASS). Nii põhjendab Moskva ähvardust. See ei tõenda, et blokaadi plaanitakse.

Kuidas NATO vastas

NATO pressiesindaja Allison Hart kinnitas, et allianss sai kirja ja vastas sellele (AP/Daily News). Reutersi andmetel nimetati vastuses NATOt kaitseliiduks ja öeldi, et ükski selle õppus ei ohusta Venemaa territooriumi (The Moscow Times/Reuters). See on ühe vaidluspoole kinnitus. Avalikes kajastustes ei ole siiski juttu blokaadiotsusest.

Peasekretär Mark Rutte ütles 30. septembril, et NATO territooriumile ei ole vahetut ohtu. Tema sõnul oli hinnang sama ka kolm nädalat, kolm kuud ja aasta tagasi (Reuters). Rutte ei avaldanud Venemaa kirja teksti (NATO). Kirjavahetus tervikuna on seega avaldamata.

Mis kirja ajendas? NATO kahtlustab, et põhjuseks võis olla tavapärane õppus. Die Zeit kirjutas 29. septembril Saksa uudisteagentuurile DPA viidates, et alliansi hinnangul oli noot vastus augusti keskel toimunud õhuõppusele (Die Zeit/DPA).

Nimetuks jäänud sõjaväeallikad ütlesid agentuurile, et õppus näitas, kuidas NATO saaks Venemaa rünnaku korral liitlaste territooriumile Kaliningradi oma kontrolli alla võtta. See oli rahuajal harjutatud sõjaaegne stsenaarium, mis kuulub tavapärase heidutusplaneerimise juurde. Moskva võib sama õppust mõistlikult tõlgendada kui ettevalmistust Kaliningradi isoleerimiseks, millest noot räägib.

Miks üks ebamäärane sõna loeb

Noot seab tuumaähvarduse käivitajaks Kaliningradi „isoleerimise”, kuid Moskva pole selgitanud, mida see tähendab. Ebamäärasus teebki olukorra keeruliseks. Sõjaaegset stsenaariumi harjutava õppuse, nagu augustikuine, saavad Venemaa saatkonnad esitada blokaadiks valmistumisena. Nüüd on nad seda sisuliselt teinud.

Kõige suurem surve langeb Leedule ja Poolale, kahele Kaliningradiga piirnevale liitlasele. Määratlemata tingimusega seotud tuumaähvardus võib panna nende valitsused kaaluma, kui nähtavalt nad piirkonnas õppusi korraldavad. See on siiski üksnes võimalik mõju, mitte tuvastatud tagajärg: kajastustes pole viidet, et mõni liitlane oleks pärast kirja saabumist õppuse tühistanud või väeüksuse ümber paigutanud.

Avalikud andmed lubavad teha piiratud järelduse. Venemaa esitas tingimusliku tuumaähvarduse seoses blokaadiga, mille kohta ta pole avalikult tõendeid esitanud. NATO sõnul ei näe ta oma territooriumile vahetut ohtu. Tõendid, mis võiksid hinnangut muuta, on Moskva käes. Kuni saatkonnad enda sõnul olemasolevat teavet ei avalda, eksisteerib blokaad vaid Venemaa enda avaldustes.