Kasahstani naftatee jäi droonilöökide alla

Droonirünnakud Venemaa Novorossiiski terminali juures tabasid otse Euroopa sõjajärgse energiapöörde nõrka kohta. Euroopa rafineerimistehased on asendanud osa Vene naftast Kasahstani naftaga, kuid peamine eksporditee Euroopa turgudele läheb endiselt läbi Venemaa territooriumi ja Mustale merele, kus laevu ründavad mõlemad sõjapooled.

Kasahstan valmistus seetõttu peatama ekspordi CPC torujuhtme kaudu. See on riigi tähtsaim toornaftakoridor Euroopa suunal.

Kolm rünnakut ja vaikus

Caspian Pipeline Consortium ehk CPC on rahvusvaheline konsortsium, mis veab peamiselt Kasahstani toornaftat Venemaa Musta mere ranniku laadimisterminali. Konsortsium peatas tegevuse kolme päeva jooksul kaks korda. 19. juulil tabasid droonid laadimise ajal kaht tankerit. CPC taastas töö lühikeseks ajaks, kuid peatas selle uuesti 20. juulil, kui pihta sai kolmas alus (S&P Global, BOE Report).

21. juuliks valmistus Kasahstan naftapumpamise täielikuks peatamiseks, sest tankeriettevõtted ei olnud valmis aluseid piirkonda saatma (Bloomberg).

CPC aktsionäride seas on KasMunayGas, Chevron, ExxonMobil ja Shell ning Venemaa Lukoil (CPC). Euroopa rafineerijad on käsitanud CPC Blendi praktilise asendusena sanktsioonide alla sattunud Vene naftale (EIA). Päritolusildi järgi on barrel Kasahstanist. Ekspordigeograafia järgi sõltub see Venemaast. Lõpliku otsuse, kas laev siseneb drooniriskiga piirkonda, teevad aga tankeriettevõtted, mitte valitsused.

Berliini rafineerimistehase probleem

Saksamaa näitab, mida marsruudirisk tähendab tegelikus kütusetarnes. Schwedti PCK rafineerimistehas, mis varustab Berliini, Brandenburgi ja osa Lääne-Poolast, kaotas juulis ligipääsu Kasahstani toornaftale Družba torujuhtme kaudu. Puuduv kogus moodustas umbes viiendiku töödeldavast naftast. Saksamaa majandusministeeriumi teatel hoidis asendustarne Lõuna-Ameerikast tehase kasutusmäära umbes 80% juures (Zeit). Berliin kinnitab, et kütusekriisi ei ole.

Valitsus vaatab nüüd uuesti üle Rostocki ja Schwedti vahelise torujuhtme laienduse, mis võimaldaks Vene kontrolli all olevatest marsruutidest täielikult mööda minna. Projekt seisab õigusliku takistuse taga: EL-i reeglid piiravad Saksamaa võimalust taristut subsideerida, kui kasu jõuab Rosneft Deutschlandile, Vene omandis ettevõttele, mis juhib PCK-d endiselt Saksamaa riikliku kontrolli all (Zeit).

Risk ei piirdu ühe terminaliga

21. juulil tabas droon propaanitankerit Gas Lisbon Musta mere lääneosas, kui alus oli teel Ukraina Doonau sadamasse Renisse. Rumeenia päästis kõik 17 meeskonnaliiget (Euronews, tagesschau).

Rünnak toimus Rumeenia majandusvööndis. Seal on Rumeenial ressursi- ja ohutuspädevus, kuid mitte täielik suveräänsus. See õiguslik piir teeb NATO sõjalise vastuse ebatõenäoliseks; tõenäolisem tee on seire ja heidutus (BBC). Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi juhivad juba kolmepoolset miinitõrjeüksust, mille tegevus laieneb taristu kaitsele (Armymedia). Merepatrullid ei lahenda siiski struktuurset probleemi.

Marsruudirisk muudab teravamaks ka EL-i sisepoliitilise kauplemise. Venemaa-vastane 21. sanktsioonipakett jäi juuli keskpaigas lahenduseta ning vaidluste seas oli ka Vene nafta hinnalagi (ANSA). EL-i sanktsioonid vajavad ühehäälsust, mis tähendab, et iga valitsus saab paketi kinni hoida. Teadete järgi on Kreeka blokeerinud sätted, mis keelaksid Vene veeldatud maagaasi transpordi, kaitstes nii oma spetsialiseerunud laevandussektorit. Samal ajal olid CPC terminali lähedal tabamuse saanud aluste seas ka Kreeka huvidega tankerid (Euronews, Newsit).

Iga tarnehäire annab Ungari peaministrile Viktor Orbánile samuti valmis argumendi. Telexi järgi ostis Budapest juunis Vene energiat 591 mln € eest. Orbán esitab Vene impordi jätkamist vajadusena, ehkki Ungari enda varude andmed ei näita kütusevarustuse kriisi (Portfolio).

Euroopa muutis nafta omanikku, kuid mitte marsruudi geograafiat. Kuni alternatiivseid torujuhtmeid ja laadimistaristut väljaspool Musta mere sõjatsooni ei ole, murdub Euroopa energiajulgeolek just päritolusildi ja tegeliku asukoha vahel.