Kh-101 paljastas Poola tulelünga

30. juulil kell 03:40 märkasid Poola radarid tundmatut objekti, mis liikus riigi õhuruumis läände. Õhku tõusis F-16. Kell 03:46 kadus objekt ekraanidelt (TVN24, RMF24). Selleks hetkeks oli see juba kukkunud Lublini piirkonnas Tarnawa-Kolonia lähedal. Prokuratuur tuvastas hiljem rusud Venemaal toodetud tiibraketi Kh-101 osadena (Rzeczpospolita).

Keegi viga ei saanud. Need kuus minutit näitasid aga NATO idatiiva probleemi kõige praktilisemat poolt: liitlaste süsteemid suudavad lähenevat ohtu märgata, kuid tuvastusest seadusliku ja taktikaliselt ohutu tulekäsuni jõudmine on endiselt lahendamata.

Tulekäsk sõltus sellest, kuhu rakett liikus

Poola oli juba kõrgendatud valmisolekus. Venemaa öise rünnaku ajal Ukraina vastu oli operatiivjuhtkond aktiveerinud hävitajad, maapealse õhutõrje, radarid ja eelhoiatuslennukid (MON). Varem samal ööl, umbes kell 03:29, oli teine objekt jõudnud piirist viie kilomeetri kaugusele, enne kui pöördus itta (Radio PiK). Süsteem jälgis olukorda. Õhuruumi rikkumist see ei takistanud.

Kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz ütles parlamendis, et Poola sõjalisi operatsioone juhtival kindralil Ireneusz Nowakil oli õigus anda allatulistamise käsk, kui lennutrajektoor oleks ohustanud asustatud alasid (MON). Peaminister Donald Tusk esitas sama loogika: rakett oleks hävitatud, kui see oleks jätkanud lendu linnade suunas (France 24). Rakett kukkus avamaale. Tuld ei avatud.

Tegelik otsustusaken võis olla lühem kui kuus minutit. Poola meedia tsiteeris asekaitseminister Cezary Tomczykit, kelle sõnul jälitas Ukraina piloot raketti, kuid pöördus umbes 20 sekundit enne Poola piiri tagasi. Põhjus oli risk, et relvastatud Ukraina lennuki sisenemine NATO õhuruumi käivitab Poola õhutõrje (Interia). Varssavi, NATO ega Kiiev ei ole seda eraldi kinnitanud. Kui kirjeldus peab paika, kadus viimane võimalus rakett enne Poolasse jõudmist hävitada vaid sekundid enne piiri.

Rumeenia muutis seadust. Piloodid hakkasid sissetungijaid alla tulistama

Poola ei ole selle probleemiga üksi. Rumeenia kogus kuude kaupa piirialade põldudelt Vene droonide tükke, enne kui sõjavägi hakkas õhuruumi rikkujate pihta tuld avama. Muutus tuli pärast 2025. aasta veebruari seadust, mis andis relvajõududele selge õiguse hävitada Rumeenia õhuruumi ebaseaduslikult sisenevad droonid (Adevărul). Pärast seda on Rumeenia F-16-d tabanud sihtmärke Musta mere ranniku lähedal ja sisemaal (AP, Ziarul Financiar). Ka seal ei ole reeglid siiski automaatsed. Rumeenia kaitseväe juhataja tunnistas üht juhtumit, kus piloodid tuvastasid Shahedi drooni visuaalselt, kuid ei saanud seda rünnata. Sõjavägi ei selgitanud, milline tingimus jäi täitmata (Bursa).

Balti riigid liiguvad samas suunas. NATO Balti õhuturbemissioon, kus liitlaste hävitajad tõusevad Eesti, Läti ja Leedu kohal õhku tundmatuid lennukeid tuvastama, kujundatakse ümber laiemaks õhukaitsemissiooniks. Sellega kaasnevad avaramad tuleavamisreeglid ehk püsijuhised, mis ütlevad piloodile, millal ta võib relva kasutada (ERR, LRT). Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et eelvolitused vähendavad vajadust helistada enne päästikule vajutamist pealinnadesse (ERR).

Saksa analüütik Nico Lange ütles ZDFheutele, et umbes 95 kilomeetri pikkune lend Poola õhuruumis ilma tabamiseta näitas idatiiva õhukaitse piire (ZDFheute). NATO peasekretär Mark Rutte nimetas juhtunut Venemaa sõja hoolimatuks tagajärjeks ning allianss aktiveeris koostöös Varssaviga õhu- ja maapealse kaitse (Al Jazeera, Deutschlandfunk). See koordineerimine tuli pärast raketi kukkumist.

Poola sisemine uurimine peab vastama küsimusele, kas tuleavamise reegel, mis seob allatulistamise asustatud alade ohuga, kaitses tsiviilelanikke või jättis riigi sõltuma sellest, kuhu rakett lõpuks kukub. Rumeenia vastas droonide puhul samale küsimusele seadust muutes. Balti riigid muudavad praegu oma reegleid. Poolal tuleb liitlastele sama selgelt öelda, mis juhtub järgmise kuue minuti jooksul.