Kövesi survestab Kreekat €2.6 billion tõkke tõttu

EL-i peaprokurör Laura Codruța Kövesi teavitas 22. mail Euroopa Komisjoni, et Kreeka takistab tema büroo tööd, ning tugines eelarvetingimuslikkuse määrusele, mis lubab peatada EL-i raha maksmise, kui õigusriigi rikkumised ohustavad liidu eelarvet (EPPO, Adevărul). See on esimene kord, kui mehhanism suunatakse valitsuse vastu, kes kuulub Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilisse leeri. Kõik varasemad juhtumid puudutasid valitsusi, mis seisid EL-i institutsioonides domineeriva paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) vastas. Kreeka valitsev Uus Demokraatia kuulub EPP-sse.

Kaks sammu, üks sihtmärk

Kövesi kirjas on nimetatud kaks Kreeka sammu, mis tema hinnangul rikuvad EL-i aluslepingus sätestatud lojaalse koostöö kohustust (Digi24).

Esimene puudutab seadusandlust. Justiitsminister Georgios Floridis viis 19. mail parlamendis läbi muudatuse, mis loob kiirendatud kriminaalmenetluse ainult ametis olevatele parlamendiliikmetele. Uurimistähtajad lühenevad poole võrra ja kohtuasi peab algama kolme kuu jooksul (Epiloges). Muudatus lisati pärimisseaduse eelnõusse ning Euroopa Prokuratuuriga, mis uurib EL-i eelarve vastu suunatud kuritegusid, ei peetud konsultatsioone. Floridise väitel taastab muudatus aastatel 2014-2019 kehtinud korra ega muuda Euroopa Prokuratuuri pädevust.

Teine puudutab kohtusüsteemi. Kreeka kõrgeim kohtunõukogu pikendas kolme Kreeka Euroopa Prokuratuuri prokuröri mandaati vaid kaheks aastaks, kuigi Euroopa Prokuratuuri enda kolleegium oli 2025. aasta novembris määranud ametiajaks viis aastat (Protothema).

Valitsus käsitleb mõlemat sammu tavapärase siseriikliku menetlusena. Kövesi näeb neis koordineeritud takistamist.

Miks 2,68 miljardit eurot selgitab pinget

Vastasseis langeb kokku käimasolevate uurimistega. Euroopa Prokuratuuril on Kreekas 175 aktiivset juhtumit, mille puhul kahtlustatav kahju EL-i eelarvele ulatub hinnanguliselt 2,68 miljardi euroni (EPPO). Suurim rühm puudutab Kreeka põllumajandustoetuste agentuuri OPEKEPE. Prokuratuur on palunud parlamendil võtta saadikupuutumatus valitsuspartei parlamendiliikmetelt, keda seostatakse toetuspettustega, kus kasutati väljamõeldud maakasutusandmeid ja paisutatud tootmisnäitajaid.

Eraldi uurib Euroopa Prokuratuur Malakasa ja Sintiki migrandilaagrite lepinguid. Need anti 2020. aastal ilma avaliku hanketa ning kulud ületasid Le Monde’i andmetel tunduvalt võrreldavate EL-i rahastatud rajatiste maksumust (Le Monde).

Kreeka ei ole ainus riik, kus Euroopa Prokuratuuri tööle on vastu seistud. Bulgaaria peatas ühe prokuröri töö, Sloveenia venitas kandidaatide nimetamisega ja Rumeenias sekkus poliitika prokuratuuri töösse. Kreeka on aga esimene riik, kus konflikt on jõudnud ametliku eelarvetingimuslikkuse teavituseni.

Valikulise jõustamise test

Eelarvetingimuslikkuse määrust on varem kasutatud Ungari vastu, kui EL külmutas miljardeid eurosid ühtekuuluvusraha (CER). Ungari valitsus oli Brüsseliga avalikus konfliktis. Kreeka juhtum on poliitiliselt teistsugune: Ateena kuulub samasse EPP-võrgustikku, millel on komisjonis keskne mõju.

Sama muster paistis Euroopa Parlamendis. Kui saadikud võtsid 2026. aasta veebruaris vastu esimese Kreekat puudutava õigusriigi resolutsiooni, keeldus EPP selle üle läbi rääkimast ja selle poolt hääletamast. Sotsiaaldemokraatide hinnangul toetab EPP selliseid resolutsioone ainult „riikides, mida EPP ei juhi” (S&D Group).

Komisjon saab nüüd alustada ametlikku menetlust, valida pehmema rikkumismenetluse või proovida asja lahendada vaikses diplomaatias. Poliitilise liitlase puhul soosib institutsiooniline instinkt viimast. Euroopa Kohtu menetluses olev kohtuasi C-225/24 võib seda ruumi kitsendada: kui kohus leiab, et eelarvetingimuslikkuse otsused alluvad täielikule kohtulikule kontrollile, võib ka komisjoni otsus Kreeka puhul kõrvale vaadata jõuda Luxembourgis vaidlustamiseni (Verfassungsblog).

EL lõi selle jõustamisvahendi vastaste jaoks. Kövesi suunas selle nüüd poliitilise liitlase vastu.