Kulbergs juhib 35.6%-ga, koalitsioon lahtine

Peaminister Andris Kulbergsi erakond Ühendnimekiri sai laupäevase hääletuse järel avaldatud ühises lävepakuküsitluses 35,6% häältest, edestades lähimat rivaali rohkem kui 24 protsendipunktiga (Apollo/LETA, BNN). See teeb Kulbergsist peamise kandidaadi järgmise valitsuse moodustamisel. Küsitlus ei ütle aga, kes võiksid olla tema partnerid: mitu tundi pärast valimisjaoskondade sulgemist polnud ametlik mandaatide jaotus veel teada.

Üks väike erakond võib muuta koalitsiooniarvestust

Ühendnimekirja järel kogunes viis erakonda lähestikku: Läti Esiteks sai 11,3% ja Uus Ühtsus 6,7%. Kõik ületasid 5% üleriigilise künnise, mille peab nimekiri ületama, et saada esindus 100-kohalises parlamendis (Delfi/LETA). Roheliste ja Talunike Liit jäi 3,7% toetusega künnise alla (Rzeczpospolita).

See väike arv võib osutuda oluliseks. Küsitlejad rääkisid enam kui 6500 valijaga, kellest umbes 30% ei öelnud, kelle poolt nad hääletasid (Apollo/LETA). Vastamisest keelduti sagedamini Zemgales, kus Roheliste ja Talunike Liidul on traditsiooniliselt tugev toetus.

Kui vastamata jätnute eelistused järgivad piirkonna tavapärast mustrit, võib erakonna tegelik toetus olla küsitluse näidatust künnisele lähemal. Andmed ei võimalda hinnata, kui palju. Küsitlus ei hõlmanud ka enne laupäeva hääletanuid: neid oli üle 169 600 (LSM). Nende hääli loetakse, kuigi küsitlus neid ei hõlmanud.

Häältelugemine algas hilinemisega. Osa eelhääletanutest käis valimispäeval uuesti hääletamas, kuid arvesse läheb ainult inimese viimane sedel. Seetõttu pidid ametnikud enne lugemist elektroonilisest valijate registrist kordushääletajad tuvastama. TVNETi teatel algas häältelugemine kogu riigis alles pärast mitmetunnist viivitust (TVNET). Teadetes kirjeldatakse hilinenud algust, mitte vaidlusi sedelite üle. Samas ei nähtu neist, et loendustulemused oleks juba üle kontrollitud ja kinnitatud.

Partnerid loevad rohkem kui protsendid

Enamuseks Saeimas ehk Läti 100-kohalises parlamendis on vaja 51 häält. Pärast künnise alla jäänud nimekirjade kõrvaldamist jaotatakse kohad viie valimisringkonna vahel. Seetõttu ei teisendu küsitluse protsendid otse mandaatideks (BNN).

Küsitlus viitab siiski võimalikele partneritele. Poola väljaanne Rzeczpospolita visandas koalitsioonid, mis põhineksid Ühendnimekirja ja rahvuslaste Rahvusliku Liidu koostööl ning kaasaksid kas paremtsentristliku Uue Ühtsuse või liberaalsed Progressiivsed (Rzeczpospolita). Mõlemas variandis jääks valitsusest välja Suveräänne Võim / Noored Lätlased. Euronews kirjeldas seda erakonda kriitilisena Ukraina toetamise ja kaitsekulutuste suurendamise suhtes (Euronews Polska).

Need variandid eeldavad, et Roheliste ja Talunike Liit jääb künnise alla. Kui erakond pääseb tegeliku häälte lugemise järel parlamenti, saab ta mandaate teiste erakondade arvelt ning koalitsioonivariandid tuleb uuesti läbi arvutada. Täna õhtul üleliigsena näiv erakond võib osutuda vajalikuks, või vastupidi.

Saksamaa Deutschlandfunki teatel polnud Kulbergs valimisõhtuks võimalikke partnereid kommenteerinud (Deutschlandfunk). Tema valikud sõltuvad mandaatide arvust, mis pole veel selgunud.

Valimisööd jälgiti Tallinnast Vilniuseni

Läti naabrid jälgisid valimisööd tähelepanelikult. Eesti Rahvusringhääling käsitles võistlust osalt ida poole vaatavate ja läänele suunatud seisukohtade vastasseisuna (ERR). Leedu LRT oli juba ette ennustanud keerulisi koalitsiooniläbirääkimisi (LRT). Poola ja Saksamaa meediaväljaanded avaldasid lävepakuküsitluse tulemused mõne tunni jooksul.

Huvi peegeldab piirkonna tähelepanu sellele, millise suuna Läti järgmine valitsus valib. Seni pole koalitsioonilepet ega valitsusprogrammi, mis seda selgitaks. Ukraina toetamise suhtes skeptilisel erakonnal pole kokkulepitud teed valitsusse ning ükski küsitluses võimaliku partnerina esile tulnud erakond pole andnud märku kursimuutusest.

Valimistulemuste kinnitamine näitab, kui palju valikuruumi Kulbergsil on. Kui Roheliste ja Talunike Liit jääb künnise alla, jäävad küsitluses visandatud koalitsioonivariandid võimalikuks ning Kulbergs saab valida erakondade seast, kes tema poliitilist suunda üldjoontes toetavad. Kui erakond pääseb parlamenti, muutub koosseis killustatumaks ja iga vajaliku mandaadi üle tuleb raskemini läbi rääkida. Läti Keskvalimiskomisjoni lõplik koondtabel näitab, millise valitsuse riik saab.