Sillarünnakud peatavad Kyivis metroo üle Dnipro

1. oktoobril tabasid kaks drooni Kiievi Lõunasilla tugikonstruktsiooni lähedal ajal, mil rong silda ületas (Kyiv Independent, DW Ukrainian). Järgmistel päevadel toimunud uued rünnakud peatasid sel sillal rongi- ja autoliikluse ning kahjustasid põhjapoolset silda. Ükski sillaava pole kokku varisenud. Metroo esindajate sõnul on rongid valmis taas sõitma, kuid insenerid pole silla seisukorra hinnangut avaldanud.

Kuidas rünnakud muutsid linnas liikumist

Linnapea Vitali Klõtško sõnul ei saanud esimeses rongis olnud juht ega reisijad viga (Kyiv Independent). Sild sai aga kahjustada ning selle sulgemine mõjutab paljusid: kuue sõidurajaga tee kõrval kulgeb seal roheline metrooliin. Nii jäävad autoga liikujad ühest marsruudist ilma ning autota inimestel katkeb rongiühendus (Yle).

Hilisemad rünnakud kahjustasid silla tuge, teekatet ja rööbaste eest kaitsvat betoonpiiret (DW Ukrainian). Metroo- ja autoliiklus peatati ning metroo toide lülitati välja.

Linnapea sõnul tabas rünnak silda uuesti 2. oktoobril (Reuters). Teated loevad tabamusi erinevalt. See on üks põhjus, miks silla konstruktsiooni seisukord pole endiselt selge.

Teistel sildadel piirati liiklust, kuid enamasti neid täielikult ei suletud. 2. oktoobril jäi Metroosillal ühes suunas kasutusse üks sõidurada ning Patoni sillal lubati ajutiselt liikuda ainult ühes suunas (RBC Ukraine). Teated, mille järgi suleti viis Kiievi kuuest sillast, panid ühte patta täielikud sulgemised, ühe sõiduraja, ühesuunalise liikluse ja õhuhäire ajal peatatud liikluse (TSN, Defence24).

Rongiliiklus üle jõe siiski täielikult ei katkenud. Kiievi ringlinna raudtee teatas, et sõitis 2. oktoobril kogu marsruudi ulatuses (ZN.ua).

Põhjasilda tabas rünnak 3. oktoobril. Kahjustada said sõidutee ja trollibusside õhuliinid. Bussid naasid liinidele, kuid hilinesid (Tram News). Rzeczpospolita teatas linnapeale viidates, et 4. oktoobril tabas silda veel üks rünnak, mis kahjustas teed ja küttetaristut ning vigastas kaht inimest (Rzeczpospolita). Pärast seda pole avaldatud sildade kaupa ülevaadet liiklusolukorrast.

Rongid on sõiduvalmis, kuid insenerihinnang puudub

Linnapea kirjeldas 2. oktoobril Kiievi kaitsenõukogus, linna sõjaaegses koordineerimiskogus, toimunut. Tema sõnul ütlesid metroo esindajad, et on valmis Lõunasillal rongiliikluse taastama (Epravda). Enne tuleb inseneridel hinnata silla seisukorda. Selleks pöörduti vastava ministeeriumi kaudu teadusasutuste poole.

Avalikest andmetest ei nähtu, et insenerihinnang oleks valmis, ega ole teada remondi tähtaeg. Samuti pole selge, kes peab rongide taasliikluseks loa ametlikult allkirjastama. Kuni need asjaolud selguvad, ei saa väljastpoolt otsustusprotsessi öelda, millal roheline metrooliin taas üle jõe sõidab.

Mida väidab Moskva ja mida nõuab rahvusvaheline õigus

Venemaa kaitseministeerium nimetas ühe Kiievi silla sihtmärkide hulgas, mis tema väitel teenisid sõjalist otstarvet. Reutersi andmeil ei esitanud ministeerium tõendeid, mida uudisteagentuur saanuks kontrollida (Reuters).

Rahvusvaheline õigus seab sellele väitele tingimused. Genfi konventsioonide I lisaprotokoll kaitseb tsiviilisikuid sõja ajal. Selle artikli 52 järgi on sild või muu objekt sõjaline sihtmärk üksnes siis, kui see annab tõhusa panuse sõjategevusse ja selle ründamine pakub konkreetsel hetkel kindlat sõjalist eelist (ICRC). See reegel ei anna vastust, kas konkreetsed rünnakud olid seaduslikud. Selle hindamiseks on vaja teada, kuidas sildu kasutati; Moskva tõendamata väide neid asjaolusid ei ava.

Sildade kahjustamine on pälvinud tähelepanu ka väljaspool Ukrainat. Soome, Poola ja Saksamaa toimetused on juhtunut tähelepanelikult jälginud, sest see, kui raske on pealinnas üle jõe liikuda, näitab, kuidas Venemaa õhurünnakud mõjutavad inimeste igapäevaelu.

Avalikud andmed toetavad üht järeldust: korduvad rünnakud on vähendanud Kiievi võimalusi Dniprot ületada, kuigi ükski sillaava pole kokku varisenud. Lõunasilla seisukord pärast hilisemaid tabamusi ootab endiselt avaldatud insenerihinnangut.