Vene rakett tabas Kyivi soojuselektrijaama

Venemaa ballistiline rakett tabas 13. oktoobril umbes kell 22.40 Kiievi Darnõtsia koostootmisjaama nr 4, ütles president Volodõmõr Zelenskõi. Tema sõnul ei hoiatanud liitlased taas raketi väljalaskmise eest (Ukrainska Pravda, Radio Svoboda). Teised väljaanded on tema teadet korranud, kuid raketi tekitatud kahjustuste kohta pole infot avaldatud. Talvele vastu mineva linna elanikud ei tea veel, kui suur osa nende soojusvarustusest kadus.

Sama rünnak tabas üheksakorruselist kortermaja. BBC teatel hukkus üks inimene ja 13 sai vigastada, neist neli raskelt; väljaanne viitas linnapea Vitali Klitškole (BBC). Nende arvude hulka ei kuulu eraldi hommikune juhtum, mil tõrjutud sihtmärkide rusud kahjustasid eramaja ja vigastasid üht naist (TSN).

Miks see jaam on tähtis

Koostootmisjaam toodab elektrit ja soojendab vett, mis liigub torustike kaudu tervete linnaosade radiaatoritesse. See jaam varustab soojusega Dniprovski rajooni ja osa Darnõtski rajoonist. Kui seda tabati 2026. aasta veebruaris, jäi üle 1000 hoone kütteta ja sooja veeta, nende seas koolid ja raviasutused (BBC).

Pole teada, kas seekordne tabamus tekitas suuremaid või väiksemaid kahjustusi. Jaama käitaja ega linnavõim pole avaldanud, kui palju soojus- ja elektritootmist katkes, kui paljud kodud jäid kütteta või millal remont lõpeb (Radio Svoboda). Kiievis kehtisid sel päeval juba plaanilised elektrikatkestused. Võrguettevõte Ukrenergo ja energiafirma DTEK koostasid graafikud enne raketitabamust, seega ei näita need jaamale tekitatud kahju (Suspilne).

Vaherahu, millele keegi alla ei kirjutanud

Rünnak toimus ajal, mil vaieldi vaherahu üle. Donald Trump kuulutas 11. oktoobril välja energiarahu. Küsimusele, miks polnud Kiiev ega Moskva seda kinnitanud, vastas ta: „Nad nõustusid, sest mina ütlesin, et nad nõustusid” (Kyiv Independent).

Zelenskõi oli pakkunud, et Ukraina lõpetab Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise, kui Venemaa jätab Ukraina elektrivõrgu puutumata. Kreml on rääkinud vaid kontaktide jätkamisest. Zelenskõi sõnul hoidus Ukraina kahe päeva jooksul Venemaa energiarajatiste ründamisest (AP).

Üheski avaldatud dokumendis pole määratud vaherahu algusaega, seda, millistele jaamadele või relvadele see kehtib, ega seda, kes rikkumisi kontrollib. Kiiev nimetab rünnakut kokkuleppe rikkumiseks, kuid selle hindamiseks peavad tingimused olema teada. Zelenskõi kirjelduse järgi tabas Venemaa koostootmisjaama rünnakupausi ajal, mida Moskva pole avalikult kunagi kinnitanud.

Hoiatused, mis jäid tulemata

Zelenskõi teine etteheide puudutab rakettide eest hoiatamist. Pärast esimest rünnakut, 12. oktoobril, ütles õhuväe pressiesindaja Juri Ihnat, et liitlastelt stardiandmeid ei saadud ning Ukraina radarid avastasid raketid alles rünnaku käigus (Ukrainska Pravda). Ballistiline rakett jõuab Kiievisse mõne minutiga, mistõttu sõltub Ukraina rakettide väljalaskmise tuvastamisel liitlastest, eeskätt USA satelliitidest. Reutersi tsiteeritud Norra spetsialisti sõnul on Euroopa võimekus sellist kosmosepõhist eelhoiatust anda USA omast palju väiksem (Reuters via TimesLIVE).

Selgitused on vastuolulised. Politico teatel põhjendasid USA töötajad esimest hoiatuse puudumist halva ilmaga, kuid Kiiev seadis selle selgituse kahtluse alla (Politico). Välisminister Andri Sõbiha eitas, et luureandmete jagamine oleks üldiselt peatatud, ja Trump kinnitas: „Me aitame neid ja jagame luureandmeid” (AP). Avalikest andmetest ei nähtu, et keegi oleks hoiatuse tahtlikult andmata jätnud. Samuti pole selgitatud, miks hoiatused jäid tulemata kahel järjestikusel ööl.

Euroopa valitsused rahastavad rakettide tekitatud kahjustuste parandamist. Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz lubas 4. oktoobril Ukraina energiataristu jaoks umbes 350 mln €, mis on mõeldud generaatoritele, alajaamadele ja remondile (Saksamaa valitsus). See raha võib aidata kahjustatud jaama taastada, kuid ei vasta küsimusele, miks hoiatus saamata jäi. Euroopal pole praegu oma satelliidivõrku, mis selle lünga täidaks.

Olukorra selgitamiseks vajavad Kiievi elanikud vastuseid kahele küsimusele. Jaama käitaja peab avaldama hinnangu, kui palju soojatootmisvõimsust kadus ja kui kauaks. Washington peab selgitama Kiievile, mida USA sensorid neil kahel ööl tuvastasid ja millise teabe Ukraina valitsusele edastas.