Kiiev peatas 27 raketist ühe

Venemaa tulistas 1. augusti ööl Kiievi suunas 27 ballistilist raketti. See oli osa laiemast rünnakust, kus kasutati kokku 35 raketti ja 185 drooni. Ukraina suutis alla tulistada ühe ballistilise raketi, sest ülejäänute vastu polnud piisavalt Patrioti tõrjerakette (European Pravda, SBS/Reuters). Hukkus üheksa inimest. Üks rakett kukkus umbes 10 meetri kaugusele Leedu saatkonna territooriumist, purustades aknaid ja paisates laiali rususid (Investing/Reuters).

Rünnaku tulemust oleksid saanud muuta tõrjeraketid, mille tootmist suurendatakse aastate, mitte kuudega.

Aritmeetika, mida Venemaa kasutab

Lockheed Martin tootis 2024. aastal rekordilised üle 500 PAC-3 MSE tõrjeraketi. Need on Patrioti süsteemi kõrgeima taseme raketid, mis on mõeldud sissetulevate ballistiliste rakettide hävitamiseks. 2025. aastaks kavandas ettevõte 20% kasvu (Lockheed Martin). Washington on soovinud tõsta üleilmset tootmist enam kui 750 raketini aastas, kuid komponentide nappus, sealhulgas Boeingule kuuluva Huntsville’i tehase otsinguseadmete tarneraskused, on pidurdanud tootmise laiendamist ka Jaapanis (Kyiv Independent/Reuters).

Üks Kiievi-sarnane öö näitab vahe suurust. Kui 27 ballistilise raketi vastu lasta välja üks tõrjerakett iga sihtmärgi kohta, kuluks selleks suur osa ühe kuu üleilmsest PAC-3 toodangust. Tavapärane praktika näeb väärtuslike sihtmärkide vastu ette kaks lasku, mis kahekordistab kulu. Üks PAC-3 MSE maksab umbes 3,85 mln dollarit (US Army FY2025 budget). Lockheed Martini pikaajaline plaan seab sihiks 2000 PAC-3 MSE raketti aastas, kuid selleni jõudmiseks on ette nähtud seitsmeaastane tõus (Lockheed Martin). Venemaal pole vaja Patrioti patareisid hävitada. Piisab nende varude tühjendamisest.

Euroopal pole enam palju süsteeme anda

Viis päeva enne rünnakut kohtus Volodõmõr Zelenskõi Valges Majas Donald Trumpiga, et küsida juurde Patrioti süsteeme ja kiiremat tootmist (To Brief). Rünnak näitas, miks Euroopa annetajariigid on juba piiri lähedal. Kõik siinsed riigid on andnud Ukrainale kas päris varustust või raha. Ükski neist ei saa puudujääki üksi lahendada, sest määravad tootmisliinid asuvad Ameerika Ühendriikides.

Saksamaa on andnud Ukrainale kolm terviklikku Patrioti süsteemi, neli lisalaskeseadet ja rakette (Bundesregierung). Kaitseminister Boris Pistorius seob uued üleandmised nüüd kiire USA asendusega, sest Berliin peab säilitama piisava katte ka oma NATO õhutõrjekohustuste täitmiseks (Deutschlandfunk). Holland on saatnud ühe täissüsteemi ja rakette, kuid tal endal on alles vaid kolm tuleüksust. Üks neist kaitseb NATO varustuskoridori Poola idatiival. Seetõttu on Haag liikunud 500 mln € suuruse USA kaudu hangitava rahapaketi juurde (Dutch Defence, Dutch Defence). Saksamaa ja liitlased koondasid riiklikest varudest 35 Patrioti tõrjeraketti (Tagesschau). See on ligikaudu ühe küllastusrünnaku kulu.

Poola ostab oma Patrioti-põhise riikliku õhutõrjeprogrammi Wisla jaoks 644 PAC-3 MSE raketti, tarnetega kuni 2029. aastani (Army Recognition). Varssavi on pakkunud võimalust rajada USA, Poola ja Ukraina ühistootmistehas, kuid asekaitseminister Cezary Tomczyk rõhutas, et tingimused määrab Washington: USA ekspordikontroll ja intellektuaalomandi lepped otsustavad, mida ja kus toota saab (Defence Industry Europe). Poola võib tehast võõrustada, kuid tehnoloogia üle tal kontrolli pole.

Prantsusmaa ja Itaalia on saatnud Ukrainale kaks SAMP/T patareid koos Asteri rakettidega (Defense News). MBDA on lühendanud Asteri tarneaega 42 kuult alla 18 kuu (MBDA). See on reaalne edasiminek, kuid ka kiirendatud tarne võtab üle aasta.

Mida näitavad Leedu saatkonna purunenud aknad

Leedu ei käsitlenud saatkonnakahju kõrvalmärkusena. Vilnius kutsus välja Venemaa diplomaatilise esindaja, andis üle protestinoodi ja viitas 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, mis kaitseb saatkondi rünnakute eest (LRT). President Gitanas Nausėda ütles, et Ukraina kaitseb Euroopa julgeolekut tervikuna. Välisminister Kęstutis Budrys nõudis tugevamat toetust ja karmimaid sanktsioone (Delfi). Zelenskõi sidus saatkonna tabamuse otse tõrjerakettide puudusega (European Pravda, DW).

Otsustusahel liigub ühes suunas. Euroopa pealinnad saavad anda varustust ja kirjutada tšekke. Washington kontrollib tootmisliine, mis määravad, kui kiiresti varud taastuvad. Venemaa valib rünnaku aja. 1. augusti ööl jõudis 27 ballistilisest raketist sihtmärgini 26.