Lagarde kaalub varast lahkumist EKP-st

Christine Lagarde ütles Prantsuse meediale, et ei saa välistada Euroopa Keskpangast lahkumist enne ametiaja lõppu 2027. aasta oktoobris. Ta rääkis võimalusest olla Prantsusmaa presidendivalimiste arutelus „Euroopa hääl” (Le Figaro, CNBC). Lagarde ei ole tagasi astunud, kandideerimisest teatanud ega kuupäeva nimetanud. Ent EKP president sidus end ühe liikmesriigi valimisdebatiga ajal, mil keskpanga sõltumatus on euroala majanduses rahaliselt mõõdetav vara.

Miks sõltumatusel on rahaline väärtus

EKP ei määra üksnes intressimäärasid 20 eurot kasutavas riigis. Ta kujundab ka pankade, investorite ja valitsuste ootust, kuhu intressimäärad liiguvad. Need ootused kanduvad otse eluasemelaenude võrdlusintressidesse, ettevõtete laenuhinda ja riikide võlakirjade tootlusesse ehk intressi, mida valitsused peavad laenates maksma.

Lagarde ei otsusta intressimäärasid üksi. Otsustab EKP nõukogu: kuus juhatuse liiget ja euroala riikide keskpankade juhid (EKP). Juunis tõstis nõukogu hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ehk intressi, mida pangad teenivad üleöö EKP-s raha hoides, 2,25%-ni. See oli esimene tõus pärast 2023. aastat (EKP, Brussels Signal). Mõni päev hiljem ütles Lagarde EKP iga-aastasel Sintra konverentsil, et keskpank naaseb põhialuste juurde: peamine tööriist on poliitiline intressimäär, otsused tehakse kohtumine kohtumise kaupa ja edasise intressiraja kohta antakse vähem lubadusi (EKP). Turgudele anti sõnum, et EKP lähtub andmetest, mitte poliitikast.

Lagarde’i märkus Prantsusmaa valimiste kohta mõjus mõni päev hiljem vastupidises suunas. EL-i aluslepingud nõuavad, et EKP ja selle juhtkond ei küsiks ega võtaks juhiseid üheltki valitsuselt (EUR-Lex). Ühtegi seadust ei rikutud. Probleem on mujal: sõltumatust avalikult kehastav inimene asetas end riikliku poliitilise võistluse sisse.

Šokki ei ole, aga ülekandekanal on olemas

Võlakirjaturud ei ole seni järsult reageerinud. Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus oli 3. juulil ligikaudu 2,94%; see on turuandmete hetkeseis, mitte tõend kogu päeva rahulikkuse kohta (Trading Economics). Riskipreemiad ehk lisatootlus, mida investorid nõuavad Saksamaaga võrreldes riskantsematele riikidele laenates, olid Prantsusmaal ja Itaalias umbes 0,8 protsendipunkti, Kreekas ligikaudu 0,67 protsendipunkti (Financial Times). Need vahed peegeldavad juba olemasolevat eelarveriski, mitte Lagarde’i sõnu.

Asi pole selles, et tema märkus oleks hindu liigutanud. Oluline on, et usalduse nõrgenemine EKP sõltumatuse vastu paistaks välja samades kohtades, kuhu intressiootused niigi iga päev jõuavad. Hispaanias kujunevad muutuva intressiga eluasemelaenud Euribori järgi, mis on pankadevahelise laenuturu võrdlusintress. Juuni 12 kuu keskmine Euribor oli umbes 2,798%, aasta varem 2,081%. See lisab laenu suurusest sõltuvalt tagasimaksetele ligikaudu 500–830 € aastas (Europa Press, La Vanguardia). Kreekas jõuavad EKP otsused uute ettevõttelaenude intressimääradesse ligikaudu kahe kuuga (Insider.gr). Need näited ei tõesta, et Lagarde’i kommentaar oleks midagi ümber hinnastanud. Need näitavad, kuhu ümberhindlus jõuaks.

Järglase küsimus

Prantsusmaa ei ole selles loos kõrvalvaataja. Riik on EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mida Brüssel kasutab juhul, kui liikmesriik rikub puudujäägireegleid, ning Prantsusmaa laenukulu on liikunud Itaalia omale lähedale. Euroala inflatsioon langes juunis 2,8%-ni, mais oli see 3,2% (Irish Times). Majanduskeskkond ei ole kriislik. Risk puudutab institutsiooni.

Ühtegi võimalikku järglaste nimekirja ei ole avalikuks saanud. Ükski erakond ei ole esitlenud Lagarde’i oma kandidaadina. EKP elaks üle presidendi varase lahkumise. Hind tekiks siis, kui lahkumine paistaks poliitiliselt lavastatud, sest iga sellele eelnev intressiotsus loetaks läbi Prantsusmaa sisepoliitika. Kui kauaks piir Frankfurdi ja Pariisi vahel häguseks jääb, sõltub ajakavast, esile kerkivatest nimedest ja sellest, kas turud peavad hägu oluliseks.