Läti peaminister astus tagasi pärast Ukraina droonide allakukkumisi, mis paljastasid NATO kaitselüngad

Üheteistkümne päevaga tabasid drooniintsidendid viit NATO idatiiva riiki. Lätis kukkus valitsus. Soome sulges õhuruumi. Leedu radarid ei märganud alla kukkunud drooni üldse. Rumeenia evakueeris plahvatanud rusude lähedalt elanikke. Eesti nõudis Ukrainalt droonidele automaatseid enesehävitusmehhanisme. Ühist NATO protokolli sellisteks juhtumiteks ei ole.

Sündmuste jada

Kõik algas 7. mail, kui kaks Ukraina pikamaa drooni sisenesid Venemaalt Läti õhuruumi ja kukkusid alla Rēzekne lähedal. Need kahjustasid tühje naftamahuteid ning tõid kaasa Läti sõjaväe tunnistuse, et andurid märkasid droone, kuid neid ei rünnatud, sest „kõik ohutuskriteeriumid ei olnud täidetud”. Kaitseminister Andris Sprūds vabastati ametist kolm päeva hiljem. 14. maiks astus tagasi ka peaminister Evika Siliņa.

15. mail peatati Helsingi lennujaama töö mitmeks tunniks drooniohu tõttu ning Soome lahe ranniku kohal tõusid õhku hävitajad. 17. mail kukkus Leedus Utena rajoonis alla arvatav Ukraina sõjaväedroon. Leedu kaitsevägi kinnitas, et radarid ei tuvastanud drooni üldse.

Kui Balti riigid käsitlesid iga õhuruumirikkumist kriisina, siis Rumeenia on 2026. aastal seni peaaegu vaikides toime tulnud 14 Vene drooniintsidendiga, millest kolmel oli pardal lõhkeaine. Aprillis kahjustas droonirünnak Galațis hooneid ja sundis evakueerima 515 elanikku. Üleeuroopalist tähelepanu sai Rumeenia juhtumite jada napilt.

Viis riiki, viis improviseeritud vastust

NATO-l ei ole siduvat ühist protokolli droonide kõrvalekaldumiseks liikmesriikide territooriumile. Alliansi lahingureeglid ei kehti riikide oma relvajõududele nende enda territooriumil. Iga valitsus otsustab ise, kas droon alla tulistada, hoiatus anda või liitlastega konsulteerida. 2025. aasta septembris käivitatud operatsioon Eastern Sentry koordineerib sensorivõrke ja luureinfo jagamist, kuid ei määra ühist piiri, millal droon alla tulistada või juhtum poliitiliselt eskaleerida.

Tulemuseks on viis paralleelset riiklikku katset. Läti tuvastas droonid, kuid ei tegutsenud. Leedu ei tuvastanud midagi. Soome sulges tsiviilõhuruumi. Rumeenia talus korduvaid tabamusi ja katsetas samal ajal droonitõrjesüsteeme NATO õppusel Eastern Phoenix. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur valis teise liini ja nõudis Ukrainalt droonidele automaatseid katkestusmehhanisme, mis hävitaksid seadme kursilt kõrvalekaldumisel.

B9 ehk NATO idatiiva üheksa riigi tippkohtumine Rumeeniast Eestini kogunes 13. mail Bukarestis. Ühisavalduses tunnistati „kiiret vajadust jätkata NATO õhu- ja raketikaitse tugevdamist, sealhulgas mehitamata õhusüsteemide ohu vastu”. Ungari andis märku „konstruktiivsest erapooletusest” ega toetanud kokkulepitud sõnastust. Avaldus jäi poliitiliseks, mitte operatiivseks dokumendiks.

Kes maksab hinna

Ukraina väitel suunavad Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemid Ukraina droone tahtlikult NATO territooriumi poole. Läti sõjavägi ja Eesti luure peavad seda seletust üldjoontes usutavaks. Probleemi see ei lahenda. Droonid jõuavad endiselt NATO territooriumile ning poliitiline hind langeb riikidele, kuhu need kukuvad.

Läti kriis näitas mehhanismi selgelt. NATO strateegilise kommunikatsiooni ekspert Jānis Sārts hoiatas, et kaitseministri vallandamine drooniintsidendi järel „saadab Venemaale signaali, et Lätit saab kergesti provotseerida”. Leedu president Gitanas Nausėda jälgis Läti valitsuse kukkumist ja hoiatas ennetavalt õhuruumi suveräänsuse eest viis päeva enne seda, kui droon kukkus alla Leedu territooriumil.

Rootsi õppus Aurora 26 Gotlandil kinnitas sama nõrkust sõjaliselt. Ukraina droonioperaatorid tegutsesid vastaspoole rollis ja surusid Rootsi üksused korduvalt üle. Kaitseminister Pål Jonson tunnistas, et Rootsi oli „täielikult üle sõidetud”. Ukraina instruktorite hinnangul on Rootsi droonitehnoloogia puudulik, muu hulgas liigse sõltuvuse tõttu GPS-juhitavatest süsteemidest, mis elektroonilise sõjapidamise keskkonnas ei tööta.

Balti ja Põhjamaades on käimas üle 12 mld € väärtuses droonitõrjehankeid. Osa rahast tuleb EL-i SAFE-vahendist, uuest erakorralisest kaitsekrediidiliinist, mis lubab liikmesriikidel sõjalisteks ostudeks laenu võtta. Kuid iga riik ostab süsteeme oma ajakava ja oma vajaduste järgi. Puudub garantii, et need süsteemid suudavad omavahel suhelda. Üheteistkümne päeva drooniintsidendid tekitasid viis eraldi riiklikku kriisi. Ühtki kollektiivset vastust neist ei sündinud.