Läti piiril varastati kaks kaamerat, katsed sagenevad

Läti relvajõudude teatel ähvardasid 5. oktoobril Valgevene poolel piiri valvanud Läti sõdureid relvastatud ja maskeeritud saatjad, kes surusid rändajaid Läti poole (TVNET). Samal ööl sisenesid maskeeritud inimesed Läti territooriumile ja viisid kaasa seirekaamerad. Ametnikud kirjeldavad piirisurve kasvu, kuid pole avaldanud, kes saatjate tegevust juhtis või kas kaamerad viisid ära samad inimesed.

Mis piiril juhtus

Läti relvajõudude andmetel ajasid kolm maskeeritud ja relvastatud inimest vähemalt 20 rändajast koosneva rühma piiri poole ning ähvardasid piiri valvanud sõdureid (TVNET, LSM). Mõlemad väljaanded vahendavad relvajõudude enda kirjeldust. Saatjad jäid Valgevene territooriumile.

Läti sõdurid tõkestasid piiriületuse. Relvajõud pole öelnud, milliseid relvi saatjad kandsid, millega nad ähvardasid ega kuhu rändajad hiljem jõudsid.

Sellel lüngal on õiguslik tähendus. Leedu erakorralisi piirieeskirju puudutanud kohtuasjas otsustas Euroopa Liidu Kohus, et ebaseaduslik piiriületus üksi ei tohi inimeselt võtta tõhusat võimalust varjupaika taotleda (Euroopa Liidu Kohus). Avaldatud teadetest ei selgu, kas keegi rühmast varjupaika taotles.

Mõni tund hiljem sisenesid maskeeritud inimesed Läti territooriumile, kahjustasid elektrikilpi, võtsid kaamerad ja naasid enne patrulli saabumist Valgevenesse, ütles siseminister Jānis Dombrava. Piirivalvejuht Guntis Pujāts kinnitas, et varastati kaks kaamerat (Suspilne).

Võimalikke kahtlusaluseid, videosalvestisi ega kohtuekspertiisi tulemusi pole avalikustatud. Ükski ametnik pole seostanud sissetungijaid relvastatud saatjatega.

Ametnikud vaidlevad saatjate päritolu üle

Relvajõud nimetasid juhtunut hübriidsurveks ELi ja NATO piiril. Mõiste kirjeldab olukorda, kus riik kasutab naabri survestamiseks rändajaid ja häirimisvõtteid, hoidudes avalikust sõjalisest jõukasutusest. Euroopa Ülemkogu nimetas 2021. aasta oktoobris Valgevene rändesurve hübriidrünnakuks (Euroopa Ülemkogu).

Pujāts pakkus teistsuguse selgituse. Tema sõnul võivad maskeeritud mehed olla organiseeritud kurjategijad, kes tegutsevad Valgevene julgeolekuasutuste vaikival heakskiidul või abiga, mitte Valgevene ametnikud ise. Minski roll võis tema hinnangul piirduda toimunu teadliku eiramisega või ulatuda aktiivse abistamiseni. Seni avaldatud teave ei selgita, kumb variant kehtib.

Piirikaamerad kaovad jätkuvalt

Pujāts ütles, et kaamerate ja muu piirielektroonika sabotaaž on sagenenud, samal ajal kui piiritara lõhkumine on vähenenud. Avalikes teadetes pole selle muutuse kohta arve esitatud.

Piiriametnik Artūrs Zīle tõi konkreetseid näiteid. Tema sõnul on kaameraid hiljuti taas maha monteeritud või varastatud, surve on viimase kahe nädalaga kasvanud ning nelja nädala jooksul peeti kinni neli arvatavat korraldajat (Apollo).

Piiriületuskatsete arv näitab surve ulatust. Piirivalvurid olid alates jaanuarist tõkestanud 11 925 katset, peaaegu sama palju kui mullu terve aasta jooksul registreeritud 12 046 katset. 6. oktoobril pikendas valitsus ebaseaduslike piiriületuste tõkestamiseks korraldatud erioperatsiooni „Vilkatis“ 31. detsembrini (LSM). Kumbki teade ei täpsusta, kas pikendus annab piirivalvuritele uusi volitusi ja kui, siis milliseid.

Surve Valgevenega piirneval ELi välispiiril jaguneb riigiti ebaühtlaselt. Septembri keskpaigaks oli Läti registreerinud Valgevenest 10 807 piiriületuskatset, Leedu 1 477. Alates juulist on Leedu hoidnud Lätis abiks 67 oma ametnikku, sealhulgas koerajuhid, kes aitavad valvata Daugavpilsi lähistel asuvat Silene sektorit (VSAT).

See on loo selgeim näide piiriülesest koostööst: üks ELi riik annab teisele ühise välispiiri valvamiseks piirivalvureid appi. Abi tugevdab Läti piiri valvet, kuid ei selgita, kes korraldab rändajate surumist Valgevene poolelt piiri suunas.

Avalikest teadetest järeldub vähem, kui relvajõudude sõnastus mõista annab. Läti ametnikud on dokumenteerinud korduvaid kahjustusi piiriseireseadmetele samal ajal, kui piiriületuskatsed on taas sagenenud. Ametnike avalikest selgitustest ei selgu, kes relvastatud saatjate tegevust juhtis ega kas nad olid seotud kaameravargusega. Läti siseministeerium ja julgeolekuasutused peavad sellele vastama ning selgitama, mis sai sõdurite tagasi saadetud inimestest.