Läti kaalub laskemoonaskandaali taustal €4.9m

Kaks endist Eesti kaitsehankeametnikku juhivad nüüd Lätti kavandatava laskemoonatehase projekti. Läti riiklik arengupank hindab võimalust toetada seda avaliku rahaga. Läti ametiasutused on avalikkust rahustanud, kuid pole näidanud, milliste kontrollide põhjal nad seda teevad.

Magnus-Valdemar Saar juhtis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK), mis korraldab sõjalise varustuse hankeid. Katri Raudsepp oli tema asetäitja. Nende juhtimise ajal maksis RKIK suurtükimürske varem mitte tootnud tarnijale ligi 60 mln € ettemaksu, kuid Ukraina ei saanud ühtegi kasutuskõlblikku mürsku (Riigikontroll). Mõlemad lahkusid RKIK-ist 2025. aasta keskpaigaks. 2026. aasta märtsiks töötasid nad juhtivatel kohtadel ettevõttes Wolfram Europa, mis tahab rajada Ida-Lätti Jēkabpilsi lähistele lõhkepeade ja lõhkeainete tootmiskompleksi (LSM, TVNET).

Mida näitavad Eesti dokumendid

RKIK hakkas 2024. aasta augustis tegema ettemakseid Itaalias registreeritud ettevõttele Datasel, kes pidi tarnima Ukrainale laskemoona. Riigikontroll tuvastas hiljem probleeme tarnijatele tehtud ja veel tasaarveldamata ettemaksetega 71,6 mln € ulatuses, kokku oli neid 72,1 mln € (Riigikontroll, Euractiv). Datasel polnud varem suurekaliibrilisi mürske tootnud.

RKIK ei suuda dokumentidega näidata, miks valiti just Datasel. Toimikutest ei selgu, kes kontrollis ettevõtte finantsseisu ja tootmisvõimekust, samuti pole võimalik kindlaks teha, kes tarnija valiku heaks kiitis (ERR). Ukrainasse ei jõudnud ühtegi kasutuskõlblikku mürsku. Esimene, 15 mln € suurune ettemakse tuli Euroopa rahutagamisrahastust ehk EL-i eelarvevälisest sõjalise abi fondist ning Eesti võib olla sunnitud raha tagasi maksma (ERR). Eesti ametiasutused teatasid 10. septembril, et uurimise võtab üle Euroopa Prokuratuur. Kellelegi pole süüdistust esitatud.

Läti kontrollid pole avalikud

Wolfram lubab investeerida kuni 200 mln € ja luua umbes 200 töökohta (Dienas Bizness). Lubaduse ja avaliku sektori toetuse vahele jääb kolm Läti asutust, kuid ükski neist pole avalikustanud oma hinnangu aluseid.

Riigimetsa haldaja Latvijas valsts meži otsustab kavandatava tehase ehitusõiguse üle. Avalikkusele pole selgitatud, kas õigus on juba ametlikult antud või taotlust alles hinnatakse. Läti riiklik arengupank ALTUM kaalub LSM-i andmetel ligikaudu 4,9 mln € suurust avaliku sektori toetust, kuid pole rahastamist heaks kiitnud. Läti kaitseministeerium ütles Läti Televisioonile, et arutas pärast skandaali avalikuks tulekut Eesti juhtumit Wolframiga ega näinud põhjust oma soosivat hinnangut muuta. Selgusetu on, kas ministeeriumi hinnang on ALTUM-i otsuse ametlik eeltingimus või õigusliku mõjuta poliitiline toetus.

Ükski kolmest asutusest pole avaldanud, kas nad võtsid ühendust Eesti ametiasutustega, tutvusid Saare ja Raudsepa senise tegevusega või kontrollisid Wolframi omanikke ja raha päritolu. Avaldatud pole ühtegi sellekohast memorandumit ega raha päritolu kontrolli tulemust.

Wolframi Läti tütarettevõte registreeriti 2026. aasta jaanuaris 2 800 € suuruse osakapitaliga (Dienas Bizness). Ettevõte pole nimetanud projekti toetavat panka, ehitustöövõtjat, tehnoloogia litsentsiandjat ega rahastajat. Kaitseministeerium pole investor ega garanteeritud ostja (Resilience Media).

Enne raha eraldamist

Saare sõnul puudutab Eesti vaidlus tema varasemat tööd riigiametis ega peaks mõjutama Läti projekti. Kahe endise ametniku palkamine ei tõenda, et Wolfram kordab Dataseli ebaõnnestumist. Samuti pole tõendeid, et kahe ettevõtte tarneahelad või rahaasjad oleksid seotud. Seetõttu ongi dokumenteeritud taustakontroll vajalik: ainult selle põhjal saab eristada usaldusväärset projekti võimalikust korduvast tegevusmustrist.

Läti saab vajalikud tõendid välja nõuda enne toetuse heakskiitmist. ALTUM võib siduda raha väljamaksmise vahe-eesmärkide, tagatiste või toetuse tagasinõudmise tingimustega. Riigimetsa haldaja võib nõuda enne ehitusõiguse lõplikku andmist omanike avalikustamist. Kõik otsused on veel tegemata. Pärast maa, toetuste ja poliitilise heakskiidu sidumist projektiga väheneb ametiasutuste huvi ebamugavaid küsimusi esitada.

Euroopa kulutab laskemoona tootmisvõime taastamiseks palju ning vajadus on kiire. Eesti juhtum näitab, mis juhtub siis, kui kiirustamine tõrjub kõrvale hankimise põhinõuded. Läti kaitseministeerium, ALTUM ja Latvijas valsts meži võlgnevad avalikkusele dokumenteeritud vastuse lihtsale küsimusele: mida kontrolliti ja millal?