Läti valitsus kukkus pärast seda, kui NATO õhureeglid takistasid piiriäärse drooni allatulistamist

7. mai öösel märkasid Balti õhuruumi turvanud Prantsuse hävitajad drooni Rēzekne kohal, umbes 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist. Piloodid jälgisid seda visuaalselt. Relvastus oli olemas. Tuld ei avatud. Läti televisiooni hiljem avaldatud selgitus kõlas: „tule avamise kriteeriumid ei olnud täidetud”. Nädala jooksul astus tagasi Läti kaitseminister, seejärel peaminister, ning valitsus lagunes (Le Monde, Breaking Defense).

Süsteem ei tõrkunud. See töötas nii, nagu see on kavandatud. Probleem on selles, et oht ei mahu enam selle kavandi sisse.

Neli lüli, päästikut ei vajuta keegi

NATO Balti õhuturbemissioon toimib käsuliini kaudu, kus otsustusõigus on jagatud nelja osapoole vahel. Põhja-Atlandi Nõukogu, kus kokkuleppe peavad saavutama kõik 32 liitlast, kinnitab tule kasutamise reeglid. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja, alati USA kindral, vormib need operatiivkäskudeks. Saksamaal Uedemis ööpäev läbi töötav ühendõhuoperatsioonide keskus CAOC Uedem annab häirestardi käsu. Lennukeid panustav riik, seekord Prantsusmaa, säilitab eraldi riikliku veto relvakasutuse üle oma sõjalise käsuliini kaudu (NATO, Defence Matters).

Läti ise ei saa NATO piloodile tule avamise käsku anda. Lätil puuduvad lahingulennukid. Riik annab lennuvälja ja radaritaristu, kuid otsus relva kasutada liigub Pariisi, Uedemi ja Brüsselis kinnitatud reeglite kaudu. Läti NATO suursaadik tunnistas, et Läti õhuruumi sisenevad droonid on „eelkõige” Läti vastutus, kuid riigil ei ole selle vastutuse kandmiseks vajalikku võimet (LRT).

Reeglid nõuavad visuaalset tuvastamist, kindlust, et rusud ei ohusta tsiviilelanikke, ning proportsionaalsuse hindamist. Kui aeglane droon lendab kell kolm öösel 200 meetri kõrgusel asustatud linna kohal, võivad need tingimused jäädagi täitmata enne, kui droon kuhugi pihta saab.

Kahepoolne ümbersõit

NATO konsensusprotsessi kõrval ehitavad idatiiva riigid kahepoolseid lahendusi Ukrainaga, kellel on droonisõjas tegelik lahingukogemus. 13. mail Bukaresti üheksa tippkohtumisel sõlmis Leedu Ukrainaga täieliku droonikokkuleppe, mis hõlmab nelja drooniklassi ühistootmist Leedu pinnal (Euromaidan Press). Poola ja Eesti arendavad koos Mark 1 droonitõrjeraketti; Poola tehased valmistuvad masstootmiseks ning lahingukatsetused Ukrainas juba käivad (Army Recognition).

NATO peasekretär Mark Rutte toetas tippkohtumisel sama loogikat: „Me ei saa jätkata 20 000-dollariliste droonide allatulistamist 3 või 4 miljonit maksvate rakettidega... Ukraina saab siin mängida suurt rolli” (NATO). Soome, kelle enda seadused piiravad tulistamist Venemaa piiri suunas, kiirendab eraldi rajal droonitootmise koostööd Kiieviga (YLE).

EL liigub samal ajal oma kanalit pidi. Euroopa Komisjon avas 5. mail kandideerimise ELi-Ukraina drooniliidu asutajaliikmetele; tähtaeg on 25. mai (European Commission). Prantsusmaa ja Saksamaa ei taha aga anda Brüsselile kaitsekoostöös keskset koordineerivat rolli ning eelistavad NATOt või väiksemaid formaate, mille kujundamisel on neil suurem mõju (Lowy Institute). Nii tegutseb korraga kolm rada: NATO, EL ja kahepoolsed kokkulepped. Ükski neist ei anna veel terviklikku kaitsekatet.

Lünk jookseb mööda kaarti

Tulemuseks on kahetasandiline allianss. Riigid, kellel on oma õhuvägi, näiteks Poola ja Soome, saavad drooni piiriületuse korral tegutseda riiklikult. Poola on oma territooriumi kohal juba alla tulistanud vähemalt kolm Vene drooni. Riigid, kellel oma lahingulennuväge ei ole, näiteks Läti, Eesti ja Leedu, jäävad NATO konsensusest sõltuvasse käsuliini. 7. mai näitas, et see on liiga aeglane ohu jaoks, mille puhul otsustamiseks on minuteid.

15. mail tuli Ida-Lätis uus droonihäire. NATO hävitajad tõusid taas õhku. 7. mail nähtavaks saanud struktuurne lünk on endiselt sulgemata (LSM). Droonid tulevad edasi, kuid relvastatud rünnaku heidutamiseks loodud allianss ei ole veel kokku leppinud, mida teha odava mehitamata lennuvahendiga, mis lendab öösel madalalt liikmesriigi linna kohal. Kahepoolsete kokkulepete laine võib selle tühimiku aja jooksul täita. Praegu on kõige suuremas ohus riigid, kellel on enda kaitsmiseks kõige vähem otsustusõigust.