Lecornu eelarve sõltub sotsialistide erapooletusest

Peaminister Sébastien Lecornul pole Prantsusmaa parlamendi alamkojas, Rahvuskogus, enamust. Seetõttu jääb järgmise aasta eelarve püsima vaid siis, kui piisavalt palju vastaseid ei toeta umbusaldusavaldust. Sotsialistid on öelnud, mida nad selle eest nõuavad: jõukamad maksumaksjad peavad rohkem panustama. Tööandjad survestavad valitsust vastupidises suunas. Rahvuskogu arutab eelarvet alates 13. oktoobrist (AEF).

Mida valitsus taotleb

Valitsus tahab vähendada eelarvepuudujäägi tänavuselt prognoositud 5,4%-lt SKP-st 5,0%-ni 2027. aastal (Prantsuse valitsus). Ka siis jääks Prantsusmaa EL-i 3% piirist kaugele üle (EUR-Lex).

Eesmärgini jõudmiseks esitlesid ministrid 1. oktoobril 43 mld euro väärtuses uusi kokkuhoiu- ja maksumeetmeid. Valitsus nimetab kogu pingutuse mahuks 54 mld eurot, lisades sellele 11 mld euro eest varem vastu võetud meetmeid, mis nüüd jõustuvad (Prantsuse valitsus, To Brief).

Valitsuse kokkuhoiuarvestuse võrdlusalus on see, kui palju läheks tuleval aastal maksma senise poliitika jätkamine. Tegelikud kulutused ei vähene nende summade võrra: arvesse läheb raha, mida kulutatakse vähem kui muutusteta prognoosi järgi.

Kriitika kahest vastassuunast

Tööandjate ühenduse Medef president Patrick Martin hindab ettevõtete kuluks ligi 20 mld eurot ja ütleb, et eelarve süvendab Prantsusmaa majanduslikke raskusi (Franceinfo). Medef pole oma arvutuskäiku avaldanud, seega on tegu tööandjate hinnangu, mitte eelnõus toodud summaga.

Mõnd kulu saab kontrollida. Ettevõtted saavad tööandja sotsiaalmaksete soodustusi. Kui soodustuse arvutamisel võetakse arvesse töötajatele makstavat kasumijaotust, läheb see ettevõtetele maksma umbes 3,7 mld eurot, hindas BFMTV.

Sotsialistide hinnangul on probleem vastupidine: suured ettevõtted maksavad vähem. Suurettevõtete kasumimaksu lisamaks jääb eelarvesse ja peaks 2027. aastal tooma umbes 5 mld eurot, kuid valitsuse enda sõnul on see varasemate aastatega võrreldes ligikaudu kolmandiku võrra väiksem (Eelarveministeerium). Maks võib endiselt tuua miljardeid, kuigi tulu on varasemast väiksem. Kuna Medef pole oma arvutuskäiku avaldanud, ei saa öelda, kuidas selle ligi 20 mld euro suurune hinnang maksutulu vähenemist arvestab.

2. oktoobril saatsid mõlema parlamendikoja sotsialistide juhid ja parteijuht Johanna Rolland Lecornule kirja, nõudes muudatusi „viivitamata“ (Le Monde).

Kirjas väidetakse, et eelarve paneb pensionärid enne suurema sissetulekuga inimesi maksma, külmutab vaeste toetused samal ajal, kui pärandvarale tehakse maksusoodustusi, ning jätab suurema osa kokkuhoiust keskmise ja väiksema sissetulekuga inimeste kanda (Libération).

Sotsialistid nõuavad enne arutelu algust lettre rectificative’i ehk valitsuse ametlikku parandust oma eelnõule. Nad osutavad, et aitasid 2026. aasta eelarve vastu võtta. Muudatusteta saaks Lecornu nende hinnangul selle eelarve läbi suruda vaid paremäärmusliku Rahvusliku Liidu vähemalt vaikival toetusel. Sotsialistid nimetavad seda presidendivalimiste eel poliitiliseks ja moraalseks veaks (Libération).

Miks sotsialistide erapooletus loeb

Sotsialistid saavad valitsuse kukutamisele kaasa aidata, hääletades umbusaldusavalduse poolt, või lasta sel püsima jääda, jäädes erapooletuks. Umbusaldusavaldus läheb läbi vaid 289 poolthäälega ehk Rahvuskogu 577 liikme absoluutse enamusega; erapooletud hääled arvestusse ei lähe (Prantsuse põhiseadus). Sotsialistidel pole vaja eelarve poolt hääletada. Piisab, kui nad ei ühine Rahvusliku Liidu ja ülejäänud vasakpoolsete poolthäälega umbusalduse poolt. Lõpptulemus sõltub siiski ka kõigi teiste fraktsioonide häältest.

Lecornu lubas, et ei kasuta põhiseaduse artiklit 49.3, mis võimaldab eelnõu ilma hääletuseta vastu võtta, välja arvatud juhul, kui umbusaldusavaldus läbi läheb. Enne eelarve esitlemist kirjutas Le Figaro, et see jäi siiski varuvariandiks.

EL ei saa seda vaidlust lahendada. Alates 26. juulist 2024 kehtib Prantsusmaa suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, millega EL kohustab liiga suure puudujäägiga riike seda vähendama. Puudujääk tuleb korrigeerida 2029. aastaks (Euroopa Liidu Nõukogu). Euroopa Komisjon hindab kulutuste üldist suunda, mitte seda, kas koormat kannavad pensionärid või ettevõtted. Selle valiku teeb Prantsusmaa.

Investorid jälgivad olukorda samuti. Prantsusmaa ja Saksamaa kümneaastase laenuintressi vahe kerkis 2. oktoobril umbes 1,5 protsendipunktini (Agefi). Samal nädalal müüdi riigivõlakirju ulatuslikult nii USAs kui ka Euroopas (Corriere della Sera), mistõttu ei saa eelarve enda mõju turuliikumisest eraldi hinnata.

Sotsialistid on seadnud küsimuse sellest, kes maksab, tingimuseks, et nad valitsuse kukutamist ei toetaks. Lecornu saab maksukoormust ümber jagada, loobumata 5,0% eesmärgist (Prantsuse valitsus), kuid iga järeleandmise peab tasakaalustama mujal kokkuhoid või maksutulu, muidu suureneb puudujääk. Enne arutelu algust peab ta sotsialistidele vastama, kas muudab eelnõu. Valitsuse püsimine sõltub ka saadikutest, kelle poolehoidu tal pole seni tulnud otsida.