Kohtuvaidlus ohustab Rumeenia NATO õhukoridore

Vaidlus algas haldusasjana: kohtus vaidlustati Rumeenia ainsa sertifitseeritud tsiviillennuliiklusteenuse pakkuja ROMATSA tegevusluba. See jõudis kiiresti Rumeenia kõrgeima julgeolekuorgani CSATi lauale. Hoiatus oli konkreetne: tegevusloa võimalik peatamine võib häirida NATO operatsioone idatiival ja sundida Euroopa lennukoridore ümber suunama (HotNews, Adevărul).

Rumeenia õhuruumi ei suletud. Bukaresti apellatsioonikohtu otsus polnud lõplik ega kohe täitmisele pööratav (Digi24). Kuid asja kiire liikumine kohtusaalist julgeolekunõukogusse näitas nõrkust, mis ei puuduta ainult Rumeeniat. NATO idatiiva sõjaline liikumine sõltub tsiviiltaristust, mida alliansi juhtimisahel õiguslikult ei kontrolli.

Kes kontrollib õhuruumi ja kes ei saa seda teha

EL-i ühtse Euroopa taeva reeglite järgi peab iga riik sertifitseerima ja järelevalve all hoidma ettevõtteid, mis korraldavad tema õhuruumis lennuliiklust (määrus 550/2004). Rumeenias on see sertifikaat ROMATSA käes. Teist volitatud tsiviilteenuse pakkujat pole, kuigi ametnikud arutasid varuplaani, mille järgi sõjavägi võtaks vajadusel tsiviillennuliikluse juhtimise üle (Știrile ProTV). Kas Rumeenial on selleks piisav õiguslik alus ja väljaõppinud lennujuhid, pole praktikas läbi proovitud.

Pudelikael on monopoolses rollis. Sama riiklikult hallatud õhuruumi kasutavad sõjalennukid, liitlaste logistikareisid, tsiviillennukid ja transiitkoridorid. Üleeuroopaline lennuliiklusvoogude koordineerija Eurocontrol saab lennukeid probleempiirkonnast mööda suunata. Ta ei saa asendada riigi lennuliiklusteenistust (Eurocontrol). NATO õhuväejuhatus saab juhtida sõjalisi missioone, kuid tal pole volitust korraldada liikmesriigis tsiviillennuliiklust (NATO Air Command). Kui tsiviilteenuse pakkuja rivist välja langeb, kaotab Rumeenia süsteemi, mis hoiab sõjalised ja tsiviillennud üksteisest ohutus kauguses. Õiguslikult ei saa keegi teine seda lihtsalt üle võtta.

Sama nõrkus kulgeb piki idatiiba

Rumeenia juhtum on praegu kõige teravam, kuid sõltuvus ulatub üle NATO idatiiva. Iga sealne liitlasriik kasutab sõjalise liikumise jaoks tsiviilsüsteeme, ainult nõrk koht on riigiti erinev.

Saksamaa Operationsplan Deutschland ütleb selle otse välja: NATO vägede idasuunaline tugevdamine sõltub tsiviilsadamatest, sildadest, raudteest, maanteedest ja lennujaamadest (BMVg). Focuse andmetel võtab sõjaväerongi liikumine Prantsusmaalt Poola praegu 45 päeva; Euroopa planeerijad tahavad lühendada selle kolmele päevale (Focus, Democrata). Poola surub peale „sõjalise Schengeni” ideed: väed ja varustus peaksid kriisis ületama piire sama kiiresti kui kaubad, ning lennujaamad ja raudteeterminalid peavad olema sõjaliseks kasutuseks valmis.

Muster on sama. NATO heidutus sõltub lennujuhtidest, raudteeterminalidest ja tsiviillennujaamadest. Need on riikliku kontrolli all ja võivad seetõttu katkeda põhjustel, mis ei kuulu NATO otsese juhtimise alla.

Mis jääb lahendamata

CSATi hoiatusel oli kaks eesmärki. See juhtis tähelepanu tegelikule nõrkusele: HotNews kirjutas Eurocontroli modelleerimisele viidates, et Rumeenia õhuruumi läbib ligi 2000 ülelendu päevas ning Moldova lennuühendused sõltuvad sellest (HotNews). Samal ajal suurendas see survet kohtuvõimule ja valitsusele, et vaidlus lahendataks enne, kui tagajärjed päriselt ilmnevad.

Põhiküsimus jääb alles ka siis, kui ROMATSA vaidlus laheneb. Kui tsiviilne lennunavigatsiooniteenuse pakkuja langeb välja õiguslikul, rahalisel või tehnilisel põhjusel, kas mõnel NATO idatiiva riigil on tegelikult läbi proovitud asendus olemas? Rumeenia alustas kriisiarutelusid. Saksamaa Operationsplan tunnistab tsiviiltaristust sõltumist, kuid õhuruumi puudutavad üksikasjad on salastatud. Ükski valitsus pole näidanud toimivat varuplaani. NATO idatiib on ehitatud eeldusele, et tsiviilsüsteemid töötavad edasi. Rumeenia kohtuvaidlus pani selle eelduse proovile ja vastust polnud kellelgi.