Leipzigi DNA-jälg viib pakipommideni

Väidetav DNA-kattuvus on sidunud Leipzigi lennujaama droonirünnaku varasema pakipommide uurimisega. Seos on oluline, sest see võib ühendada kaks eri ründeviisi Euroopa logistikataristu vastu kahe aasta jooksul. Saksamaa prokuratuur ei ole seost kinnitanud (t-online, Euronews).

4. augustil tabas lõhkeainega droon Leipzigi/Halle lennujaamas Antonovi kaubalennuki tiiba, põrkus eemale ega plahvatanud. Lennujaama töötaja leidis eraldunud laengu lähedalt (Tagesspiegel). Juhtumi võttis üle Saksamaa föderaalprokuratuur, mis tegeleb terrorismi- ja riigijulgeolekuasjadega. Põhjuseks nimetati kahtlust lõhkeseadeldise käivitamise katses ja ohtlikku sekkumist lennuliiklusse (Presseportal/GBA).

Nüüd teatatakse, et droonilt leitud kohtuekspertiisi materjal kattub DNA-ga uurimistoimikust, mis puudutab seni kõige konkreetsemat hübriidsabotaaži süüdistust Euroopas.

Pakijuhtum, millele DNA osutab

2024. aasta juulis saadeti Leedust Suurbritannia ja Poola suunas DHL-i ja DPD kaubaveomarsruutide kaudu neli süüteseadeldistega pakki. Üks süttis Leipzigi lennujaamas. Teine läks põlema Briti laos. DHL-i turvajuht tunnistas Vilniuses, et Leipzigi pakk plahvatas maapinnal ainult lennu hilinemise tõttu: lennuk pidi väljuma kell 05:30, seade käivitus kell 05:43 (LRT, Yahoo/BNS).

Eurojust, EL-i asutus, mis aitab riikide prokuratuuridel piiriüleseid kriminaalasju koordineerida, pani kokku ühise uurimisrühma. Rühm tuvastas 22 kahtlusalust ning leidis lisaseadeldisi Lätist ja Eestist (Eurojust). BBC kirjutas toimikudokumentidele tuginedes kahtlusalustest, kellele maksti väidetavalt RDX-lõhkeaine ja pommi kandmiseks sobivate drooniosade liigutamise eest (BBC).

Leedu prokuratuur on omistamisega kõige kaugemale läinud. Selle hinnangul korraldasid pakirünnakud Venemaa kodanikud, kellel oli seos Vene sõjaväeluurega. Viiele süüdistatavale on Vilniuses esitatud terrorismisüüdistus. See hinnang käib 2024. aasta pakijuhtumi kohta ega laiene automaatselt 2026. aasta droonile (LRT).

Mida DNA-jälg tõestab ja mida mitte

Leedu ja Saksamaa meedia teatel oli DNA varem Leedus registreeritud ning kattub Leipzigi pakijuhtumi materjaliga (15min, MDR). Samas rõhutavad mitu väljaannet, et isikut ei ole tuvastatud (Tag24, Liga). Ühine DNA võib ühendada tõenditoimikuid. See ei tõesta veel sama rakukest, sama juhendajat ega Vene riiklikku ülesannet droonirünnakus.

Kui prokurörid lisavad droonijuhtumi olemasolevasse ühisesse uurimisrühma, muutub riikidevaheline tõendivahetus kiiremaks ja seda on raskem takistada. Kas nad seda teevad, on endiselt lahtine, kuid operatiivses mõttes kaalukas küsimus (Eurojust JITs).

Valitsused ei saa prokuröride järel oodata

Idasuunaliste logistikaahelatega riigid loevad Leipzigi hoiatusena oma lennujaamadele ja kaubakeskustele. Poola Rzeczpospolita vahendas ekspert Aleksander Olechi hoiatust, et Rzeszow-Jasionka, tsiviillennujaam, millest sai Ukraina toetamise võtmesõlm, vajab tugevamat droonitõrjet (Rzeczpospolita). Tšehhi liigub reeglite poole, mis lubavad kriitilise taristu väljaõppinud töötajatel kindlaksmääratud aladel droonide vastu tegutseda. Eelnõu on saadetud ministeeriumidevahelisele kooskõlastusele ja jõustuma peaks see 2027. aasta juulis (CT24, Ekonomický deník).

Saksamaa tugevdab politsei droonitõrjevõimekust (RTBF) ning EASA, EL-i lennuohutusamet, on andnud lennujaamadele juhised drooniintsidentide käsitlemiseks (EASA). Ühelgi Euroopa asutusel ei ole siiski pädevust anda üle Euroopa käsku tulistada droon tsiviilkaubalennujaama kohal alla. Otsus sõltub endiselt riigist, esimesena reageerivast asutusest ja sellest, kas tegutsemisluba on ette antud.

Valitsused peavad sihtmärke tugevdama enne, kui prokurörid suudavad tõendada, kes rünnaku tellis. Kuni Saksamaa prokuratuur DNA-seost ei kinnita, ei tõesta juhtum eskalatsiooni pakipommidest relvastatud droonideni. See näitab Euroopa sügavamat probleemi: julgeolekuasutused peavad reageerima kiiremini, kui kohtusüsteem suudab omistada. Järgmise vastuse võlgneb Saksamaa prokuratuur.