Leipzigi droon paljastas volituste lünga

Leipzigi/Halle lennujaama töötaja leidis 5. augustil turvatud kaubatsooni lähedalt, Ukraina Antonovi kaubalennukite juurest, lõhkeainega varustatud drooni. Saksa demineerijad eemaldasid sütiku. Lennud peatati. Juhtum ei näidanud, et Euroopas puuduksid droonikaitsevahendid tervikuna. See näitas lahendamata kohta: kellel on õigus droon peatada nende mõne minuti jooksul, enne kui see jõuab rajale (AP, MDR).

Mida Saksamaa teab ja mida mitte

Saksamaa riigijulgeolekukuritegude föderaalprokurör ehk Generalbundesanwalt võttis asja üle Saksimaa liidumaa ametivõimudelt (GBA). Selline üleandmine tähendab, et uurimine on jõudnud võimaliku riikliku julgeolekuohu tasemele. See ei tähenda, et Saksamaa oleks tuvastanud, kes seadme ehitas või teele saatis.

Saksa ametnikud on kirjeldanud võimalikku välisriigi või hübriidohu stsenaariumi, kuid pole süüdlast nimetanud (DW). USA luureinfo läheb kaugemale ja seob seadme Venemaaga (WSJ, CNN). Riikliku suunamise tõendamiseks on aga vaja andmeid operaatorite, sidekanalite ja käsuliini kohta. Saksa prokuratuur pole selliseid tõendeid avalikustanud.

Seadet juhiti teadete järgi mobiilivõrgu kaudu, mis jätab uurijatele SIM-kaardid ja digijäljed. Siseminister Alexander Dobrindt nimetas juhtumit „uueks ohustsenaariumiks” (Al Jazeera). Saksa avalik-õiguslik meedia teatas seejärel, et Leipzigi/Halle lennujaamal polnud paikseid droonituvastussüsteeme ning lennujaam sõltus föderaalpolitsei mobiilsest üksusest, mida saab kasutada üksnes taotluse alusel (Tagesschau).

Kes peatub ja miks

Tehnika on ainult pool probleemist. Keerulisem puudujääk on otsustusõigus. Tsiviillennujaamas saab lennujaama käitaja lennud peatada. Politsei saab uurida kuritegu või piiratud tingimustel jõudu kasutada. Sõjavägi saab tegutseda vaenuliku õhusõiduki vastu, kuid selleks kehtib eraldi õiguslik lävend ja teine käsuahel. Nende osapoolte ühendamine minutitega, enne seadme plahvatamist, eeldab üleandmiskorda, mida enamikus Euroopa lennujaamades pole selgelt paika pandud (EASA, Brussels Times).

Kaks riiki näitasid selle lünga eri osi. Soome kaitsevägi piiras 4. augustil mõne minutiga õhuruumi Soome lahe idaosa kohal, kui kahtlustati drooni lähenemist, ning tühistas piirangu, kui midagi õhuruumi ei sisenenud (Yle). See oli kiire, kuid Soome puhastas Venemaa lähistel tühja mereala, mitte ööpäevaringselt töötavat kaubasõlme, kus liiguvad laadijad ja lennukid. Rumeenia saadab F-16 hävitajad õhku, kui sõjaväeradar tuvastab Doonau piiri lähedal sihtmärke, kuid tule avamine jääb viimaseks võimaluseks ning sõltub sihtmärgi liigitusest ja rusude langemise riskist (Digi24). Mõlemad riigid suudavad tuvastada. Kumbki pole avaldanud mudelit, mis viiks radarikontaktist tegutsemisotsuseni tsiviillennujaamas vähem kui viie minutiga.

Kõige konkreetsema sammu astus Tšehhi. Praha lennujaam hakkas Saksa juhtumit koos julgeolekuasutustega läbi vaatama ning sise- ja transpordiministeerium saatsid ministeeriumidevahelisele kooskõlastusele seaduseelnõu. See annaks kriitilise taristu objektidel väljaõppe saanud töötajatele õiguse tegutseda loata droonide vastu enne riiklike üksuste saabumist (Radiožurnál, Ekonomický deník).

Kaalul on logistikakoridor

Poola käsitles juhtumit hoiatusena Rzeszów-Jasionka lennujaama kohta. Poola kaitseministeeriumi hinnangul, millele viitas Rzeczpospolita, on sealt läbi liikunud kuni 95% Ukrainale mõeldud sõjalisest abist. Leedu luureteenistus hoiatas eraldi NATO liitlasi, et Venemaa võib korraldada rünnakuid Balti riikide energia- ja transporditaristu vastu, kasutades Ukraina päritolu või ümber ehitatud droone, et muuta süüdlase tuvastamine ebaselgemaks (BNS, Verslo žinios).

Nõrk koht tuleneb sellest, kuidas Euroopa veab kaupu ja sõjalist abi. Samad rajad, laadijad ja juurdepääsuteed, mis teenindavad tsiviillogistikat, moodustavad praktilise selgroo NATO idasuunalisele tarneahelale. Odav droon võib sulgeda lennuraja ja sundida otsustama, kes määrab järgmise sammu: lennujaama töötajad, politsei, riiklikud julgeolekuasutused või liitlaste sõjaline juhtimine.

Saksamaa föderaalvalitsus ütleb, et loob föderaalpolitsei eraldi droonikaitseüksuse ning föderaal- ja liidumaade ühise droonitõrjekeskuse. Seni pole selge, kas keskus hakkab juhtima ka vahetuid reageeringuid või üksnes koordineerima poliitikat (Bundesregierung). Dobrindti siseministeeriumilt on nüüd vaja ajakava, mitte järjekordset ohuhinnangut. Sama kehtib iga EL-i valitsuse kohta, kelle Ukraina-toetus sõltub samast lennurajataristust, mille haavatavuse Leipzig nähtavaks tegi.