Leedu otsib suhetes Hiinaga uut algust

2021. aastal avas Leedu Vilniuses Taiwani esinduse. Peking alandas diplomaatiliste suhete taset ning hakkas survestama Leedu eksporti ja ka neid EL-i tarneahelaid, kus kasutati Leedu komponente (Reuters, WTO DS610). Viis aastat hiljem ütleb välisministriks nimetatud Kęstutis Budrys, et Vilnius tahab suhted Hiinaga praktilistel alustel normaliseerida, lähtudes rahvusvahelisest õigusest ning Leedu kohustustest EL-is ja NATOs (LRT, Euronews). See pole juhuslik pööre. Leedu kandis surve hinna suuresti üksi. Järele jääb küsimus, kas Brüsselis pärast kriisi loodud kaitsemehhanism suudab järgmise väikese liikmesriigi eest tegutseda enne, kui arve on juba laual.

Mida Leedu kriis ehitas

Tüli ei jäänud kahepoolseks, sest Euroopa Komisjon viis Hiina diskrimineerivate kaubandusmeetmete pärast WTO-sse. Kuna kaubanduspoliitika on EL-i pädevus, sai komisjon tegutseda kogu bloki nimel. Nii muutus ühe pealinna vastu suunatud surve siseturu probleemiks.

Juhtum kiirendas ka uue õigusriista loomist. 2023. aastal vastu võetud majandusliku survestamise vastane instrument toimib kolmes etapis. Kõigepealt uurib komisjon, kas mõni EL-i-väline riik kasutab liikmesriigi vastu majanduslikku survet. Seejärel otsustab nõukogu, kus istuvad liikmesriikide valitsused, kvalifitseeritud häälteenamusega, kas survestamine on toimunud. Kvalifitseeritud häälteenamus tähendab, et suurematel riikidel on rohkem kaalu, kuid üks riik ei saa otsust üksi peatada. Kui survestamine tuvastatakse, pakub komisjon vastumeetmed: tollid, riigihangete piirangud või investeeringupiirangud.

Instrument on olemas, kuid seda pole kordagi kasutatud. EL-i Julgeoleku-uuringute Instituut sõnastas probleemi otse: Euroopal pole vaja uusi kaubandusrelvi, vaid valmisolekut päästikule vajutada.

Kolm riiki, kolm põhjust kõhelda

Kas survestamisvastast tööriista kasutatakse, sõltub riikidest, kelle Hiina-sidemed annavad neile põhjuse vastasseisu vältida.

Saksamaal on häiretest kõige rohkem kaotada. Import Hiinast ulatus 2025. aastal 170,6 miljardi euroni ja kaubanduspuudujääk 89,3 miljardi euroni (Süddeutsche Zeitung/dpa). Berliini liin sobib Leedu uue kursiga: hoida ärikanalid avatuna, kuid tõmmata strateegiliste sektorite ümber piirid. Sama sõltuvus võib aga muuta Saksamaa ettevaatlikuks, kui järgmine liikmesriik surve alla satub ja arutusele tulevad vastumeetmed.

Saksamaa sisearutelu liigub Tagesschau käsitluses pigem Hiinaga peetava tööstuskonkurentsi poole elektroonikas ja elektriautodes, mitte väiksemate liitlaste kaitsmisele majandusliku surve eest.

Madalmaad vaatavad küsimust tehnoloogiliste kitsaskohtade kaudu. Haagi ekspordikontroll kõrgtehnoloogiliste kiibitootmisseadmete üle lähtub julgeolekukaalutlustest ning Nexperia omandivaidlus Pekingiga pole lahendust saanud. Hollandi loogika on selge: kõigepealt lukustada strateegiline tehnoloogia, seejärel normaliseerida ülejäänu.

Ungari kasutab Leedu juhtumit argumendina vastasseisu vastu. Hiina investeeringuid akusektorisse kirjeldatakse rohkem kui 26 miljardi euro suurusena ning 2030. aastaks prognoositakse tootmisvõimsust üle 198 GWh (Növekedés). Budapest loeb Leedu pööret tõendina, et sümboolsed seisukohad maksavad tehaseid ja töökohti. Telex kirjutab, et Hiina konkurents võib puudutada veerandit Ungari ekspordist, kuid Budapesti eelistatud vastus on kohanemine, mitte kaitse.

Balti naabrid räägivad vaiksemat lugu. Kõik kolm riiki lahkusid 2022. aastaks Hiina 16+1 koostööformaadist (Reuters, Latvia MFA). Kontaktid jätkuvad kahepoolsete ja EL-i kanalite kaudu. See on toimiv diplomaatia ilma institutsionaalse usalduseta.

Vastus, mille tööriist veel võlgu on

Ükski riik ei saa majandusliku survestamise vastast instrumenti üksi blokeerida. See ongi selle mõte. Kvalifitseeritud häälteenamus eeldab siiski, et piisavalt palju valitsusi nõustub survestamise tuvastamisega ja on valmis kandma vastulöögi hinda. Tegelik proovikivi on, kas Saksamaa, Ungari ja teised toetavad samme ka siis, kui surve langeb kellelegi teisele.

Leedu uus kurss näitab, et EL-il on järgmise majandusliku survestamise juhtumi jaoks tööriist olemas. Tõendamata on veel see, kas tööriist liigub enne, kui väike liikmesriik on kahju üksi ära kandnud.