Leedu tahab kaitsekuludele rohkem paindlikkust

Leedu soovib EL-i reegli alusel rohkem aega ja ruumi kaitsekulude suurendamiseks. Rahandusminister Taurimas Valys ütles, et palus Euroopa Komisjoni volinikel pikendada praegust paindlikkust pärast 2028. aastat ja tõsta 1,5% SKP-st (sisemajanduse koguprodukt ehk aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus) suurust ülempiiri. Uut ülempiiri ega erandi lõpptähtaega pole ta nimetanud (BNS via TV3). Valysi enda eelarvekava selgitab, miks ta seda taotleb: 2027. aasta puudujäägiks prognoositakse 3,8% ja 2028. aastal 4,6% SKP-st. Eelarvepuudujääk ehk riigi kulude ja tulude vahe kaetakse laenuga. Mõlemad näitajad ületavad EL-i 3% piiri (Rahandusministeerium).

Kui puudujääk ületab selle piiri, võib Brüssel algatada ametliku menetluse, mis survestab valitsust laenamist vähendama.

Eelarve kahe surve vahel

Valitsuse 16. oktoobril heaks kiidetud eelnõu näeb 2027. aasta kaitsekuludeks ette 4,8 miljardit eurot ehk 5% prognoositavast SKP-st. Eurodes on summa tänavusest veidi suurem, kuid osakaal majandusest jääb alla 2026. aasta 5,38% (LRT, Rahandusministeerium). Kaitsekulude osakaal majanduses seega väheneb, kuid eelarvepuudujääk kasvab ikkagi.

Riigieelarvest tuleb katta ka muud kulud. Eelnõu tõstab avaliku sektori palku, pensione ja peretoetusi ning suurendab sotsiaalkindlustuskulusid umbes 1,8 miljardi euro võrra (Rahandusministeerium). Leedu sõltumatu eelarvejärelevalve hoiatas 6. oktoobril, et EL-i juba antud kaitsekulude paindlikkus on sisuliselt ammendatud (Lrytas).

Mida EL-i reegel muudab ja mida mitte

Igal EL-i liikmesriigil on kokkulepitud piir, kui kiiresti võivad riigi kulud igal aastal kasvada. Kaitsekulude riiklik erandklausel lubab sellest piirist üle minna, kuid ainult lisanduvate kaitsekulude katmiseks (Nõukogu soovitus). See annab loa kulutada, kuid ei too kaasa EL-i raha.

Leedu sai erandile heakskiidu 8. juulil 2025. Kuni 2028. aastani võib ta kulude kasvu piiri ületada, kuid lubatud summa ülemmääraks on kahest näitajast väiksem: kaitsekulude kasv alates 2021. aastast või 1,5% SKP-st (Nõukogu soovitus). Erandi on seni käivitanud 18 riiki, kuid ükski neist pole saanud kõrgemat ülempiiri (Nõukogu).

Erand muudab vaid seda, kuidas Brüssel hindab Leedu kulude kasvu. See ei vähenda eelarvepuudujääki. Tankid ja kasarmud lähevad puudujäägi arvestusse ning nende ostmiseks võetud laen suurendab riigivõlga. Seega jääb üle 3% ulatuv puudujääk üle piiri sõltumata lubatud kululaest.

Euroopa Komisjon on hinnanud, kui palju praegune leevendus maksab, kui Leedu kasutab selle täielikult ära. Võrreldes kavaga, mida Leedu oleks järginud erandita, oleks 2028. aasta puudujäägi suhe SKP-sse 1,3 protsendipunkti võrra kõrgem ja riigivõla suhe SKP-sse 2,7 protsendipunkti võrra kõrgem (Euroopa Komisjon). See hinnang käib Leedule juba antud ülempiiri, mitte Valysi taotletava suurema ülempiiri kohta.

Kes lõpuks maksab

Osa järgmise aasta kaitserahast läheb ettevalmistustele Saksa brigaadi vastuvõtmiseks ja Leedu enda diviisi rajamiseks (LRT). Vilnius võib põhjendatult öelda, et tema territooriumil paiknevad välisväed teenivad kogu liitlassüsteemi julgeolekut, mitte ainult Leedu oma. Erand ei jaga seda arvet teiste riikidega. See annab kulutamiseks rohkem ruumi, kuid laenukoormus jääb Leedu kanda.

Kulud ei lõpe 2028. aastal. IMF prognoosib, et Leedu kaitsekulud ja rahvastiku vananemisega seotud kulud, sealhulgas pensionid ja tervishoid, jätkuvad ning nõuavad suuremaid tulusid või kärpeid mujal (IMF).

Ükski dokument ei näita, et teised valitsused toetaksid kõrgemat ülempiiri, ning Euroopa Komisjon pole selle tõstmiseks ettepanekut teinud. Komisjon esitab eelarvekava kohta ametliku arvamuse novembris (Euroopa Komisjon).

Eelarve on alles eelnõu ning Valys pole öelnud, millist ülempiiri või lõpptähtaega ta soovib. Komisjoni enda arvud lubavad siiski selge järelduse. Suurem või pikem erand annaks Leedule EL-i kulureegli raames aega juurde, kuid ei kataks püsivalt suurema armee ülalpidamist. Selle maksavad kinni leedulased: praegu suurema laenamisega või järgmiste eelarvete maksu- ja kulutamisotsustega.