LKAB sai Luleå muldmetallipargile loa

Iga elektriauto mootor, meretuuliku generaator ja täppisjuhitav rakett sõltub samast väikesest, kuid raskesti asendatavast komponendist: haruldastest muldmetallidest tehtud püsimagnetist. Euroopa tarbib neid materjale igal aastal tuhandeid tonne, kuid ei tooda neid sisuliselt ise. EL impordib 95% haruldastest muldmetallidest; Hiina kontrollib ligikaudu 70% EL-i tarnest ja kuni 90% maailma töötlemisvõimsusest. 26. mail andis Rootsi kohus keskkonnaloa, mis võib seda sõltuvust sammhaaval vähendada.

Varandus rikastusjääkides

Rootsi riigile kuuluv rauamaagikontsern LKAB sai loa rajada Luleåsse kriitiliste mineraalide tööstuspark. Tooraine ei tule uuest kaevandusest, vaid senistest kaevandusjääkidest: apatiidist, fosforirikkast mineraalist, mille LKAB on rauamaagi tootmisel üle sajandi kõrvale jätnud. Selles apatiidis leidub kõiki 17 haruldast muldmetalli, mida on vaja Euroopa rohe- ja kaitsetööstuse püsimagnetites.

Keemiline loogika on põhimõtteliselt lihtne. Jahvatatud apatiit lahustatakse happes, mis vabastab haruldaste muldmetallide ioonid koos fosfori ja kaltsiumiga. Järjestikuste sadestus- ja filtreerimisetappidega koondatakse haruldased muldmetallid segakontsentraadiks, fosfor eraldatakse väetisetööstuse jaoks. 2025. aasta jaanuarist ehitatav demotehas peab integreeritud protsessi kinnitama 2026. aasta sügiseks.

Sisuliselt püüab LKAB muuta sajandi jagu kaevandusjääke kaheks tooteks, mida Euroopal napib. Laboris on kontseptsioon tõestatud. Järgmine küsimus on, kas sama protsess töötab tööstusmahus piisavalt töökindlalt.

Üks osa tarneahelast, mitte kogu lahendus

LKAB plaanid on suured. Ettevõtte kolm Põhja-Rootsi projekti on saanud EL-i kriitiliste toorainete määruse alusel strateegilise projekti staatuse. Kiruna lähistel asuv Per Geijeri maardla sisaldab hinnanguliselt 2,2 mln tonni haruldaste muldmetallide oksiide, mis teeb sellest Euroopa suurima kinnitatud ressursi.

Kõigist 17 elemendist kannavad püsimagnetites peamist rolli kaks: neodüüm ja praseodüüm. Need annavad tugeva magnetvälja, mis võimaldab teha elektriautode mootorid kompaktseks ja tuulikud tõhusaks. LKAB ei ole avaldanud ametlikke tootmisprognoose just nende magnetiklassi elementide kohta. Ettevõtte eesmärk on siiski katta märkimisväärne osa EL-i sihist kaevandada vähemalt 10% vajaminevatest haruldastest muldmetallidest liidu sees.

Täismahus tootmist sihitakse 2030. aastatesse. Investeerimisotsust pole veel tehtud. LKAB tegevjuhtkonna liige on öelnud, et ettevõte liigub „samm-sammult” ja seob kapitali alles siis, „kui tingimused on õiged”.

Pudelikael on allavoolu

Euroopa tegelik kitsaskoht ei ole kaevandamine, vaid eraldus- ja rafineerimisvõimsus, mis muudab segakontsentraadi tööstuses kasutatavaks materjaliks. Põhjus on keemias: haruldased muldmetallid on üksteisele väga sarnased. Nende eraldamine tähendab sadu järjestikuseid keemilisi vannitusi ehk lahustiekstraktsiooni. Hiina on seda protsessi nelikümmend aastat lihvinud ja kontrollib praegu 85–90% maailma eraldusvõimsusest. Euroopa ainus suur rajatis on Eestis tegutsev Silmet, mille aastane maht on umbes 3000 tonni.

Prantsusmaa teatas 5. mail 600 mln € suurusest riiklikust vastupidavuskavast, et taastada just see tarneahela osa. Paberil täiendavad Prantsuse ja Rootsi plaanid teineteist: Rootsi annab maagi, Prantsusmaa rafineerib selle kasutatavaks metalliks. Praktikas liiguvad ajagraafikud eri rütmis. Prantsuse eraldusvõimsus sihib esimest tootmist 2028. aasta paiku, kuid LKAB kontsentraati ei tule suuremas mahus enne 2030. aastate algust. Selle kümnendi lõpuni vajavad Prantsuse rafineerimistehased toorainet väljastpoolt Euroopat.

Vahepeal kujuneb mitteametlik Põhjala koridor: Rootsi kaevandamine, Norra eraldusvõimsus ja Soome töötlemistehnoloogia. Kolm riiki, kolm täiendavat rolli, kuid ametlikke koordineerimislepinguid ei ole. Turu loogika paneb kokku seda, mida valitsused pole veel korraldanud.

Mida jälgida

LKAB demotehas annab sügisel vastuse esimesele tehnilisele küsimusele: kas eraldusprotsess töötab väljaspool laborit töökindlalt ja kas heide jääb loa piiridesse. Sellest sõltub, kas järgneb täismahus investeerimisotsus.

Rootsist kaugemal tuleb järgmine test 2026. aasta oktoobris, kui lõpeb Hiina haruldaste muldmetallide ekspordipiirangute ajutine peatamine. Euroopa esimene uus eraldusvõimsus ei käivitu enne 2027. aasta algust. See lühike vahe näitab, kui haavatav Euroopa tarneahel veel on ja kui kiiresti peavad eraldi projektid muutuma toimivaks süsteemiks.