Macroni ja Merzi plaan piiraks välisfirmasid ELi turul

Emmanuel Macron ja Friedrich Merz palusid Euroopa Komisjonilt õigust reageerida välisriikide tegevusele, mis moonutab Euroopas konkurentsi. Äärmisel juhul võiks Brüssel sulgeda ühe riigi ettevõtetele pääsu ühtsele turule (Reuters, Prantsuse-Saksa seisukohadokument). Ettepanekust ei selgu kaks põhiküsimust: mis meetme käivitaks ja mida Brüssel täpselt piirata saaks. Dokumentides riiki ei nimetata, kuid meediakajastuses seostatakse uut meedet Hiinaga (Euronews).

Ajastus on kõnekas. ELi kaubandusvolinik Maroš Šefčovič peab Pekingiga läbirääkimisi 8.–9. oktoobril (Politico).

Laiem kohaldamisala, tuttav hääletuskord

Kaks liidrit saatsid Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile allkirjastatud kirja ja õiguslikult mittesiduva seisukohadokumendi. Selle keskmes on meede juhuks, kui mõni riik moonutab ulatuslikult ELi turgu. Näiteks maksab välisriigi valitsus oma tehastele toetust, et need toodaksid rohkem, kui koduturg suudab osta. Toetuse najal saavad tehased müüa Euroopas hinnaga, millega Euroopa konkurent oma kulusid katta ei suuda, ning Euroopa tehas kaotab tellimusi.

Seisukohadokumendi järgi otsustaks vastumeetme üle Euroopa Komisjon. Otsus jääks jõusse, välja arvatud juhul, kui vähemalt 15 valitsust, kes esindavad 65% ELi elanikkonnast, selle tagasi lükkaksid. Otsuse peatamiseks peaks kujunema suur vastaskoalitsioon. Seda on palju raskem kokku saada kui saavutada olukord, kus mõni pealinn hoiab meetme vaikselt päevakorrast eemal.

Sellist hääletuskorda juba kasutatakse. See kehtib kaubanduse kaitsemeetmete puhul, kui EL uurib omahinnast odavamalt müüdud või välisriigi toetusega soodustatud importi. Uue meetme ulatus oleks laiem: uurimine võiks hõlmata tervet sektorit ning lõppeda ettevõtte ühtselt turult tõrjumisega. Praegune menetlus keskendub ühele tootele ja selle tulemus võib olla lisatollimaks.

Praegune menetlus on aeglasem

2024. aasta elektriautode juhtum näitab, kuidas praegune süsteem toimib. Pärast Hiina toetuste uurimist kehtestas Brüssel 2024. aasta oktoobris Hiinas toodetud akuelektriautodele ettevõttepõhised tollimaksud vahemikus 7,8–35,3% (Euroopa Komisjon). Need olid tasakaalustavad tollimaksud ehk lisatollid, mille määr arvutati toetuse mõju korvamiseks. Menetlus puudutas ainult üht toodet.

Macroni ja Merzi sõnul võtab praegune menetlus liiga kaua aega, kui üks riik valitseb tervet tootmisahelat (Reuters). Nad soovivad, et Euroopa Komisjon algataks uurimisi omal algatusel, käsitleks terveid sektoreid ja tegutseks kiiremini.

Kes maksab, kui Brüssel sekkub?

Tarnija turult tõrjumine aitab temaga konkureerivaid Euroopa ettevõtteid, kuid tõstab kulusid ka tehastele ja majapidamistele, kes seni sellelt ostsid. Lisandub vastumeetmete oht. Autorid arvestavad sellega ja soovitavad koostada ülevaate, kui palju Hiina võimalikud vastumeetmed igale liikmesriigile maksma läheksid (seisukohadokument).

Saksamaa ettevõtete hoiakud näitavad lõhet eesmärgi ja selle saavutamise vahendite vahel. DIHK küsitluse järgi soovis Hiinast sõltuvust vähendada 60% ettevõtetest, kuid turulepääsu piiramist toetas vaid 36% (DIHK). Ettevõtted tahavad riske vähendada, kuid turulepääsu piiramist toetab märksa väiksem osa. Ka tööstusliit BDI eelistab ELi olemasolevate meetmete sihipärast kasutamist (BDI).

Mõni valitsus meelitab aktiivselt Hiina kapitali. Hispaaniasse kavandatavate Hiina osalusega akutehaste investeeringute maht on ligi 15 mld € (Expansión). See summa näitab kavandatud investeeringuid, mis võivad kaubanduskonflikti tõttu ohtu sattuda. Seetõttu erinevad Madridi ajendid Pariisi omadest.

Ettepanek pole veel seadus. ELi toimimise lepingu artikli 207 järgi vajab kaubandusmäärus kõigepealt Euroopa Komisjoni ettepanekut ning seejärel Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide valitsuste heakskiitu (EUR-Lex). Euroopa Komisjon nimetas dokumente „väärtuslikuks panuseks“ ning ELi juhid arutavad neid 15.–16. oktoobri tippkohtumisel (Euronews).

Allkirjastatud dokumentides pole määratud, milliste tõendite põhjal loetaks turumoonutus „süstemaatiliseks“. Samuti ei loetleta, mida Brüssel võiks piirata (seisukohadokument). Pariis ja Berliin taotlevad Brüsselile ulatuslikku sekkumisõigust, kuid jätavad Euroopa Komisjoni määrata, mis meetme käivitab ja kus on selle piirid. Nendest valikutest sõltub, kas ettepanekuga saavad leppida ettevõtted, kes ostavad Hiinast tootmissisendeid, ja valitsused, kes soovivad oma riiki Hiina tehaseid meelitada.