Magyar sihib Orbáni põhiseaduslukke

Péter Magyar tahab lahti võtta põhiseadusliku süsteemi, mida Viktor Orbán ehitas kolmteist aastat. Hääled on tal olemas. Keerulisem küsimus on, kas uus ülisuur enamus saab Orbáni seatud lukud eemaldada nii, et põhiseadusest ei saa võitja saak.

Ungari peaminister esitas sel nädalal põhiseaduse muudatuste paketi, mis sihib kolme mehhanismi, mille Orbán kujundas püsima ka pärast valimiskaotust (24.hu, Euronews). Kuna Tiszal on parlamendi 199 kohast 141, pole pakett poliitiline soovinimekiri. See saab läbi minna.

Kolm lukku

Kõige tähtsam sihtmärk on Ungari „kardinaalseaduste” süsteem. Need on valdkonnad, mida saab muuta ainult parlamendi kahekolmandikulise enamusega. Orbán pani selle lävendi taha ebatavaliselt suure osa tavalisest valitsemisest: pensionireeglid, keskpanga järelevalve, isegi parlamendikomisjonide ülesehituse (24.hu). Euroopa Nõukogu põhiseadusnõu andev Veneetsia komisjon hoiatas juba 2011. aastal, et selline ulatus on liiga lai, sest võimaldab ühel valitsusel siduda oma järglasi ka rutiinse poliitika küsimustes (Venice Commission). Magyari ettepanek seda ringi kitsendada muudaks tulevased valimised sisukamaks, sest viiks poliitikavalikud tagasi tavalise enamuspoliitika alla.

Teine sihtmärk on eelarvenõukogu, mille heakskiitu parlament vajab riigieelarve vastuvõtmiseks. Kui nõukogu keeldub ja eelarvet ei võeta vastu 31. märtsiks, võib president parlamendi laiali saata (Fundamental Law). Kuna nõukogus istuvad Orbáni ajast ametisse nimetatud inimesed, toimib see valimata ummikulukuna. Vetoõiguse kaotamine eemaldaks veel ühe varasema režiimi jäetud päästiku.

Kolmandat sammu on põhimõtteliselt kõige raskem kaitsta. Magyari 17. põhiseadusmuudatuse eelnõu lõpetaks president Tamás Sulyoki mandaadi päev pärast muudatuse jõustumist, aastaid enne tema ametiaja lõppu 2029. aastal (de.Euronews). Ungari Helsingi komitee vastuväide on täpne: ametis oleva presidendi ennetähtaegne eemaldamine võib olla kaitstav, kuid ainult siis, kui valitsus seob selle objektiivsete õigusriigi kriteeriumidega, mitte läbipaistmatu poliitilise valikuga (Hungarian Helsinki Committee).

Siin muutub remondi ja kättemaksu piir konkreetseks. Kardinaalseaduste kitsendamine annab võimu tagasi tavalistele enamustele. Eelarvenõukogu veto kaotamine eemaldab demokraatiavastase lõksu. Konkreetse presidendi ametist eemaldamine nimepidi ja ilma formaalse menetluseta näeb rohkem välja põhiseadusliku jõu kasutamisena poliitilise arve klaarimiseks.

Poola näitab, miks meetod loeb

Poola seisis sarnase dilemmaga silmitsi pärast seda, kui Donald Tuski koalitsioon vahetas 2023. aastal välja PiSi valitsuse. Rzeczpospolita kirjeldas Orbáni mudelit põhiseadusliku inseneeria, hõivatud meedia ja klientelistliku korruptsiooni kooslusena (Rzeczpospolita). Austria parempoolne käsitlus raamib samu sündmusi tõendina, et liberaalsed jõud kasutavad õigusriigi keelt puhastuste õigustamiseks, Tuski näitel (Kurier).

Poola kogemus näitab meetodi probleemi. Hõivatud süsteemi võib olla vaja aktiivselt lahti võtta. Ent kui uus enamus toetub tagasiulatuvatele reeglitele ja isikustatud ametist eemaldamisele, saavad vastased usutavalt väita, et korratakse sama võitja-võtab-kõik loogikat, mille vastu väidetavalt seistakse.

Mida komisjon edasi teeb

Veneetsia komisjon on saatnud eksperdid Budapesti, kuid pole Sulyoki puudutava sätte kohta ametlikku arvamust avaldanud (Telex). Kuni seda hinnangut pole, on ennatlik väita, et põhiseadusvaldkonna autoriteedid on muudatuse heaks kiitnud või hukka mõistnud.

Euroopa Komisjonil ehk EL-i täitevvõimul on eraldi ja materiaalsem hoob: miljardid eurod Ungari külmutatud vahendeid, mille vabastamine sõltub õigusriigi vahe-eesmärkidest (iConnectBlog). Kiire järeldus oleks võtta Magyari poliitilist suunda reformitõendina. Slovakkia kajastus juba raamib paketti Ungari „Euroopasse naasmisena” (ta3). Saksa käsitlus on ettevaatlikum ning eristab eelarvepoliitilist korrastamist põhiseaduslikust meetodist (taz).

Komisjoni proovikivi on, kas ta suudab hinnata meetodit eraldi sellest, kas talle meeldib valitsus, kes seda kasutab. Magyari kardinaalseaduste reform ja eelarvenõukogu veto kaotamine paistavad demokraatliku remondina. Sulyoki eemaldamine paistab millegi muuna. Ungari küsimus on, kas hõivatud põhiseaduslikku korda saab parandada nii, et järgmine ülisuur enamus ei õpi sellest järeldust: põhiseadus on lihtsalt tööriist tänaste vastaste kõrvaldamiseks. Komisjoni enda tingimuslikkuse raamistik ei anna selle kahe osa lahutamiseks puhast lahendust.