Magyari maksureform sihib EL-i miljardeid

Ungari uus peaminister Péter Magyar teatas sel nädalal maksupaketist, mis muudab riigi maksuameti NAV-i korraldust ja käivitab ülevaatuse sellest, kuidas suured rahvusvahelised ettevõtted Ungaris ettevõtte tulumaksu maksavad (24.hu). Kodupublikule müüakse seda õiglusena. Tegelik surve tuleb aga Brüsselist: ligikaudu 10 miljardit eurot EL-i taasteraha on kinni reformitähtaegade taga, mis lõpevad 2026. aasta augusti lõpus (nõukogu, European Express). Maksupaketi põhisõnum ei ole maksutulu, vaid tõendatavus.

Heakskiit ei tähenda väljamakset

EL-i majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofin kiitis 10. juulil heaks Ungari muudetud taastekava taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF-i raames. See on EL-i pandeemiajärgne fond, kust raha makstakse välja alles siis, kui riik täidab kokku lepitud reformietapid. Heakskiit on vajalik, kuid see ei ole veel raha. Nõukogu rõhutas, et väljamaksed jäävad „tulemuspõhiseks”: Budapest peab näitama iga vahe-eesmärgi täitmist, mitte ainult poliitilist tahet (nõukogu).

Brüsseli kirja pandud tingimused puudutavad eeskätt korruptsioonivastaseid kaitsemeetmeid, riigihangete läbipaistvust, kohtute sõltumatust ja huvirühmade kaasamist (Euroopa Komisjon). NAV-i reform ei ole eraldi tingimus. Maksuameti juhtkonna avamine avalikule konkursile võib aidata näidata, et amet suudab maksupettusi tabada ilma poliitilisi sihtmärke valimata. See ei asenda aga reegleid, mida Brüssel saab tegelikult kontrollida.

Viivituse hind on konkreetne. Centre for European Reform leidis, et 2025. aasta alguse seisuga oli Ungaril eri EL-i vahenditest külmutatud umbes 19 miljardit eurot ning 1 miljard eurot oli juba lõplikult kaotatud (CER). Poola näitas, mida usutav poliitiline pööre võib avada: pärast Donald Tuski valitsuse ametisseastumist 2023. aasta lõpus sai Varssavi mõne kuuga taas ligipääsu taasterahale. Samas kiirustab ka Poola endiselt tehniliste näitajate muutmisega enne hüvitamistaotluste tähtaegu (CER). Poliitiline restart teeb ukse lahti. Rahani jõudmiseks on vaja dokumente ja aega.

Mida tähendab rahvusvaheliste ettevõtete kontroll Saksa tehastele

Magyari paketis on piiriülese mõjuga osa ettevõtte tulumaksu ülevaatus. Ettevõtte tulumaks, mida firmad maksavad kasumilt, on poliitiliselt tähtis mitte Ungari madala nominaalmäära tõttu, vaid tegeliku maksumäära pärast: kui palju jääb ettevõtetel päriselt maksta pärast mahaarvamisi, toetusi ja siirdehindade kasutamist. Ungari ehitas oma investeerimispakkumise odavale tööjõule ja heldetele maksutingimustele. Saksa autotootjad kasutasid seda ära. Mercedes laiendas Kecskeméti tehase ettevõtte suurimaks Euroopa tootmiskohaks. BMW investeeris Debreceni uude elektriautotehasesse ligikaudu 2 miljardit eurot (Handelsblatt, Tagesschau).

Kui Ungari karmistab maksujärelevalvet, jõuab mõju ettevõteteni otse: suurem tegelik maksukoormus vähendab nende tehaste maksujärgset tootlust, mis rajati varasemate tingimuste järgi. Ettevõtted võivad edasi lükata kavandatud laiendusi või nõuda uusi investeerimistagatisi. Ühegi konkreetse ettevõtte alamaksustamise kohta tõendeid ei ole ning avalikest allikatest ei ilmne ettevõttepõhiseid revisjoniandmeid. Tootmismaht on aga piisavalt suur, et ka mõõdukas järelevalve muutus muudab arvutust. Kui ülevaatus paistab valikuline või poliitiliselt suunatud, võib komisjon käsitleda seda juhtimisprobleemina, mitte reformina. See nõrgestaks just seda usaldusväärsust, mida Magyar EL-i raha jaoks vajab (Euroopa Komisjon).

Kolm auditooriumi, üks tähtaeg

Magyari pakett kõnetab korraga vähemalt kolme auditooriumi. Ungari valijatele öeldakse, et suured välisettevõtted maksavad õiglase osa, samal ajal kui viis väiksemat kodumaist maksu kaob. EL-i netomaksjad, nagu Holland ja Austria, kuulevad usaldusväärsuse testi: kas Budapest ehitab institutsioone, mida Brüssel saab kontrollida, või esitab tulumeetmeid reformina? Komisjon näeb samal ajal ainult üht osa suuremast toimikust. Sellesse kuulub ka 2 miljardi euro suurune kapitalisüst Ungari riiklikku arengupanka MFB, mille komisjon kiitis heaks tingimustega, mis peavad takistama riigiabi ebaõiglast koondumist ühe laenuandja või sektori kasuks (Euroopa Komisjon, Brussels Times).

Kõige suurem kaal on Ungari kodanikel, kellele taastekava peaks rahastama taristut, eluasemeid ja väikeettevõtete laenuraha. Nemad ei loonud tingimuslikkuse süsteemi ega põhjustanud juhtimisvigu, mille tõttu raha külmutati. Viivituse kulu langeb neile.

Magyar võib maksuteatega poliitiliselt võita. Raha saab ta ainult siis, kui komisjon suudab reformi auditeerida. Kuus nädalat on lühike aeg, et muuta üks teiseks.