Magyar vahetab Ukraina veto 16.4 miljardi vastu

Péter Magyar saabus 2. juunil Berliini poliitilise varaga, mida ühelgi teisel Euroopa liidril praegu ei ole: Ungari veto Ukraina EL-i liikmesuse üle, mille ta päris Viktor Orbánilt. Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz võttis Ungari uue peaministri vastu sõjaliste auavaldustega ja nimetas teda „suureks lootuse märgiks meie ajale” (ZDF). Magyar muudab Orbáni blokeerimisjõu diplomaatiliseks kapitaliks. Brüssel avab selle eest Ungarile raha.

Tehing, mida ei nimetata tehinguks

Magyar väidab, et kokkulepet ei olnud. „Raha vabastamise ja Ukraina kõneluste esimese peatüki avamise vahel ei olnud mingit seost,” ütles ta 29. mail Euronewsile. Ajastus räägib muud. 18. mail teatas Ungari välisminister eksperditasandi kõnelustest Kiieviga Taga-Karpaatia ungarlaste vähemusõiguste üle (444.hu). 29. mail vabastas Euroopa Komisjon 16,4 mld € Ungari raha, mis oli Orbáni ajal õigusriigi rikkumiste tõttu külmutatud. 2. juuniks kinnitasid diplomaatilised allikad, et Ungari ei blokeeri Ukraina esimest liitumisläbirääkimiste klastrit, mida Orbán oli üle kahe aasta takistanud (Eurointegration).

Vahetuse loogika on selge: Magyar saab raha, Kiiev saab tee edasi ja Brüssel saab näidata, et laienemine ei ole seiskunud. Magyari tingimus on õiguslikult siduvad tagatised ungarikeelsele haridusele Taga-Karpaatias. See annab talle kodumaal kaitse Fideszi süüdistuste vastu, nagu oleks ta rände- ja korruptsioonivastastes reformides salaja järele andnud. ECFR-i küsitluse järgi ootab 73% ungarlastest, et ta tooks külmutatud EL-i raha riiki tagasi (Népszava). Selle lubaduse täidab ta esimesena.

Fico jääb paariliseta

Magyari kursimuutus jätab kõige haavatavamasse seisu Bratislava. Slovakkia peaminister Robert Fico ja Orbán tegutsesid EL-is blokeeriva paarina, koordineerides vetoga ähvardamist Ukraina sanktsioonide, energiapoliitika ja liitumiskõneluste üle. See partnerlus kadus, kui Orbán kaotas aprillivalimised. Slovakkia analüütikud kirjeldavad Fico valitsust kui poliitikat, mis põhineb „läbikukkunud eeldustel” Brüsseli vandenõust Slovakkia vastu, kuigi tegelik probleem on eneseisolatsioon (Aktuality.sk).

Ficol on veto alles. EL-i liitumisprotsess nõuab igas ametlikus etapis kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut. Üksi kasutades on selle poliitiline hind aga kõrgem kui Orbáni ajal. Slovakkia välisminister on tunnistanud, et liitumiskõneluste tegelik blokeerija oli Budapest, mitte Bratislava (STVR). Fico ei ole ametlikult soolovetoga ähvardanud, kuid seob laiemat koostööd Ukrainaga Vene nafta taasliikumisega Družba torujuhtme kaudu.

Magyar joonistab ümber ka Ficot ümbritsevat regionaalset kaarti. Ta on kutsunud Rumeeniat, Horvaatiat, Sloveeniat ja Austriat liituma laiendatud Visegrádi formaadiga, kuhu traditsiooniliselt kuuluvad Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia. Tippkohtumine on kavandatud 23. juuniks (Digi24). Kui see teoks saab, seisab Fico silmitsi piirkondliku klubiga, mis ehitatakse ümber tema, mitte koos temaga.

Juunikuu proovikivi

Magyari positsioon pannakse proovile 15.–16. juunil Luxembourgis valitsustevahelisel konverentsil. Enne seda peavad EL-i suursaadikud leppima COREPER-is ehk liikmesriikide alaliste esindajate komitees kokku ühises seisukohas. Seejärel võtab üldasjade nõukogu selle ametlikult vastu (Carnegie Endowment). Eesmärk on avada Ukrainale ja Moldovale esimene klaster, mis käsitleb õigusriiki, kohtureformi ja põhiõigusi.

2. juuni seisuga oli Budapesti ametlik seisukoht veel lahtine. Magyar ütles ajakirjanikele, et on „väga optimistlik” vähemusõiguste kõneluste lõpetamise suhtes „sel nädalal” ning andis märku valmisolekust kohtuda Zelenskõiga (n-tv, Euronews). Sama ECFR-i küsitlus näitas aga, et 54% ungarlastest on endiselt Ukraina liitumiskõneluste avamise vastu. Magyar võib olla EL-i tasandi takistuse kõrvaldanud, kuid tema enda valijad ei ole temaga veel kaasa tulnud.